Sel aastal on Boost Yourselfil fookuses sportimine, selle teemaga seoses oleme ellu kutsunud aasta suurima kampaania „Mina valin liikumise“. Igal nädalal intervjueerime erilisi ja põnevaid spordialade eestvedajaid. Meie seekordne vestluskaaslane on sõudja Allar Raja.
Trenn tekitab elevust
Allar Rajal on väiksest saadik kombeks olnud õues tegutseda, seal palli mängida, suusatada, ujuda, ning kuna tema üldine liikumisharjumus oli niivõrd suur, oli see sõudetrenni minnes justkui alustreeninguks. Samuti on ta alati spordi vastu huvi tundnud. „Mu elevustase tõuseb kohe, kui trenni lähen,“ ütleb Raja ja selgitab, et seetõttu on tal sporti lihtne teha. Lisaks meeldib talle see, et koos teistega trenni tehes leiab ka uusi sõpru ja tuttavaid. Tavaliselt kuulab Allar Raja üksi ergomeetril trenni tehes muusikat või podcastʼe. „Kui aju ei jõua enam podcastʼi jälgida, saan aru, et taastav trenn on läinud liiga tempokaks ja pean natuke rahulikumalt tegema,“ ütleb ta.
Nullist tippu
„Mul polnud kunagi ambitsiooni saada olümpiasportlaseks, see tundus minu jaoks väga ulmeline,“ tunnistab sõudja. Allar Raja teekond algas vaikselt, väiksena oli ta aeglasema arenguga peenike poiss, kuid tegi alati kõiki treeninguid kaasa, kuna oli väga kohusetundlik. Ühel hetkel nägi mees, et oli oma treeninggrupis üks parimatest, seejärel parim juba terves spordiklubis, linnavõistlustel, Eestis ja lõpuks ka Baltikumis. Kui see juhtus, otsustas sportlane gümnaasiumi lõpus, et annab tippspordile võimaluse. Tol hetkel oli tal ees veel hulk tööd, sest noorteklass sai läbi ning vanemates klassides polnud mees veel keegi.
Sõudekilomeetreid koguneb palju
Igal hooajal sõuab Allar Raja kokku mitmeid tuhandeid kilomeetreid. „Jämedalt tuleb aastas sõudmist peaaegu 10 000 km, kui arvestada nädalast kilometraaži koos ergomeetriga, tuleb sõudmisliigutust nädalas kokku umbes 100 km, mõni nädal jälle 200 või isegi 350 km,“ ütleb sõudja. Ta meenutab, et alguses tundus tuim 40-minutiline ergomeetritreening pikana, kuid nüüd on see paksema naha peale kasvatanud ning praegu pole üldse harukordne juhus, kui mees teeb hommikul ühe kahetunnise ergomeetritreeningu ning õhtul umbes sama pika treeningu veel otsa. „Keha harjub sellega ära, tagumik kohaneb istmega ka,“ naljatleb Raja. Sportlast hoiab ala juures motiveeringuna treeningute variatiivsus: erinevad treeningute tempod, mängulisus ja treeningstiilid. Lisatreeningutena sõidab ta rattaga, jookseb ja kasutab sõudeergomeetrit.
Lumetud talved annavad võimaluse vee peal sõudmiseks
Allar Raja sõnab, et lumetud talved on sõudjate maailmas teretulnud, et ka talvisel ajal võimalikult palju veekilomeetreid koguda. Sõudja ütleb naljatledes, et kui täidab nigelal talvel treeningaruannet ja avastab, et on kirja pannud palju vee peal sõudmist, mõtleb ta, kas kõik sai õigesti märgitud, sest tavaliselt talvel ju vee peal ei sõua. Seega ei ole viimastel talvedel sõudjatel olnud suurt vajadust vee peal treenimiseks lõunasse sõita. Raja tõdeb, et kui ta on tulnud Itaaliast treenimast, saab ta aru, milline kvaliteedi vahe on treeningutel, kui ilm soojas kliimas soosib vette minemist rohkem. Eestis treenitakse sageli vihma ja lörtsisaju saatel. Talviti käivad sõudjad ka suusalaagrites suusatamas.
Vormi ei tohi ülehinnata
Sõudja tõdeb, et suurim hirm võistlustel on tal iseenda ees. Eriti põhjustab hirmu valu kehas, mis põhjustatud suurest piimhappe tekkimisest kehas. „Laktaadinumbrid lähevad lausa 20st 25ni. Kui tunned seda võistlustel juba 300 meetri peal, ei ole lood kõige paremad,“ ütleb Raja. Ta toob näite Rio olümpiast, kus valu võistluste ajal oli nii suur, et pärast olümpiat ei tahtnud ta tervelt aasta aega sõuda. „Tavaliselt on võistlustel nii, et esimese kilomeetri märk tuleb üllatavalt kiiresti, seejärel tahetakse hoogu juurde panna, aga kui siis enda jõudu ülehinnatakse, on halvasti,“ selgitab sportlane, et oma vormi peab ülitäpselt teadma.
Sobivad füüsilised eeldused treeninguks
Raja arvab, et lapsi ei tohiks varakult erinevatesse trennidesse suunata. „Lapsepõlve ei tohiks liiga noorelt ära võtta,“ ütleb sõudja. Sportlane soovitab, et 2.–5. klassi õpilastel võiks olla ülevaade, millise spordiala jaoks neil soodumus on ja selle alaga tegeleda, et lastel tekiks eduelamus. „Kui aga lapsel on tahtmine tegeleda spordialaga, milleks tal soodumust pole, siis andku ikka minna,“ soovitab sõudja ning toob näiteks Gerd Kanteri, kes soovis noorena korvpalli mängida, kuid kellel oli suurem anne kettaheiteks. „Ta tegi kettaheites oma vajalikud saavutused ära ja saab nüüd korvpalli mängida,“ ütleb Allar Raja.
Kogu intervjuud Allar Rajaga saate järele kuulata Boost Yourselfi Facebooki lehelt. Boost Yourself on tervisliku elu saadik, meie teame, et täisväärtusliku elu kolm kuldset reeglit on tasakaalukas toitumine, hoidev kogukond ja järjepidev liikumine. Aastal 2021 on fookuses liikumine! Kampaaniat #minavalinliikumise toetab Boost Yourselfi Training tervisetoodete spordisari. See on mõeldud kõigile, keda ühendab armastus spordi vastu – köielkõndijast profiratturini!
Vaata kõiki täispikki videointervjuusid aasta läbi Boost Yourselfi kodulehelt.
Tekst: Boost Yourself
