Paljudel on meeles pärast akuutset ehk ägedat traumat, näiteks hüppeliigese väljaväänamist, anda jalale rahu, panna peale külma, tõmmata piirkond kinni elastiksidemega ja hoida jalga südamest kõrgemal. Uuemad soovitused – näiteks kokkuvõetuna inglise keelsete sõnadega peace & love ehk rahu ja armastus – lähevad üksikasjalisemaks ja peavad silmas aktiivsemat taastumisperioodi. Lisaks sellele võtab jooksuvigastuste taastusravile keskenduvate Kanada teadlaste lähenemine arvesse ka paranemist soodustavaid psühhosotsiaalseid tegureid. Nii mõnigi varem soovitatud passiivne olek ei tarvitse uuemate uuringute kohaselt paranemist soosida.
Kuidas alustada ravi?
Peace & love kätkeb soovitusi, mida kirjeldavaid tegevusi tähistavad mõisted algavad juhtlause esimesete tähtedega.
1.Protection ehk kaitsmine tähendab vigastatud piirkonna väiksemat koormamist või liikumise piiramist ühe kuni kolme päeva vältel pärast traumat. See on oluline, et vähendada veritsust, vältida vigastatud lihaskiudude edasist väljavenimist ja kahandada kahjustuse suurenemise riski. Samas on kasulik teada, et liiga pikk kaitseperiood võib mõjuda negatiivselt kudede hilisematele jõunäitajatele.
3. Avoid anti-inflammatory modalities ehk mittesteroidsete põletikuvastaste ainete kasutamise vältimise soovitus on oluline, kuna taastumiseks peavad kahjustada saanud koed läbima mitu põletiku perioodi. Põletikuprotsesside allasurumine ravimitega, eriti suuremaid kogusid tarvitades, võib pikemas perspektiivis mõjuda halvasti kudede taastumisele. Ehkki suur osa uuringuid soovitab ülalmainitud valuvaigisteid negatiivsete kõrvaltoimete tõttu vältida, võib valuaistingu allasurumine olla teatud olukordades siiski vältimatu. Oluline on pidada meeles, et valuvaigistite mõju all sportimine võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi.
Ühe suurima muutusena on uuemast lähenemisest välja jäänud ja küsimärgi alla seatud ka külma kasutamine. Teadusuuringute järgi võib külma kasutamine anda küll kerge valuvaigistava toime, kuid häirida normaalset põletikuprotsessi, kudede angiogeneesi ehk uute veresoonte teket ja revaskularisatsiooni ehk verevoolu taastumist arterites, lisaks põhjustab külm paranemiseks oluliste neutrofiilide ja makrofaagide infiltratsiooni ehk rakkude ja vedeliku kudedesse imbumise pidurdumise. See kõik võib viia häirunud kudede taastumiseni ja ebavajaliku armkoe tekkeni.
2. Elevation ehk jäseme südamest kõrgemal hoidmise soovitus, mis soodustab vedeliku tagasivoolu keha suunas, on jäänud endiseks. Tõenduspõhisuse tase ei ole sel asendravivõttel kõrge, kuid antud soovitus ei kätke endas riske ja kasutatakse seetõttu laialdaselt.
4. Compression ehk välise surve osutamine kahjustada saanud koele kompressioonsukkade ja -põlvikute või elastiksidemega võib aidata piirata liigesesisese turse teket ja pidurdada verejooksu kudedes. Uuringud on vastuolulised, kuid näitavad, et näiteks pärast hüppeliigese traumat aitab kompressioon vähendada turset ja parandada traumeeritu elukvaliteeti.
5. Education ehk terapeut teavitab patsienti aktiivsete ravimeetodite olulisusest. Passiivsed ravivõtted nagu elektriravi (sh magnetravi, ultraheli, laserravi), manuaalteraapia ja nõelravi on uuringute järgi väiksema toimega kui aktiivsed sekkumised ja võivad pikemas perspektiivis mõjuda paranemist pärssivalt. Passiivsetele ravivõtete olulisemaks pidamine võib tekitada olukorra, kus patsient satub teraapiast justkui sõltuvusse ja leiab, et keegi teine vastutab tema tervise eest.
Pehmete kudede traumade korral saab üksnes patsient vigastatud kudesid optimaalselt liikumisega koormata, mis soodustab võimalikult kiiret paranemist. Paremad teadmised vigastatud piirkonna koormamise kohta aitavad vältida nii-öelda üleravimist, mis omakorda võib välistada ebavajalikud süstid ja operatsioonid, seega vähendab kogu tervishoiusüsteemi kulutusi. Oluline on kudede taastumisaega hinnates olla realistlik ja mitte pakkuda välja maagilisi võtteid ravi kiirendamiseks.
Millal koormata vigastatud piirkonda?
Loading ehk kudede optimaalne koormamine liikumise ja harjutustega tuleb kasuks lõviosale luulihaskonna probleemidega patsientidele. Koormust võiks viga saanud piirkonnale hakata andma võimalikult varakult ja igapäevaste tegevustega võiks jätkata niipea, kui sümptomid lubavad. Optimaalne koormus, mis ei kutsu esile valu ägenemist, aitab kaasa kudede remodelleerumisele ehk uuenemisele, suurendab kõõluste, lihaste ja sidemete koormustaluvust.
Patsientide optimistlikke ootusi ravimise käigus seostatakse paremate ravitulemustega. Psühholoogilised tegurid nagu katastrofiseerimine, masendus ja hirm võivad taastumist takistada. Huvitav on asjaolu, mille järgi uskumused ja emotsioonid võivad hüppeliigese vigastuse järgset patsiendipoolset tuntavat sümptomaatikat paremini seletada, kui piirkonna patofüsioloogia ehk tegelik koekahjustuse suurus.
Vascularisation ehk vaskularisatsioon tähendab uute veresoonte moodustumist. Südemeveresoonkonda mõjutavad tegevused ehk aeroobne koormus on oluline nurgakivi luulihaskonna traumade ravis. Vajame rohkem uuringuid, et saada täpsemat infot liikumiskoormuse kohta, kuid valuvaba aeroobse treeninguga võiks motivatsiooni suurendamiseks ja vigastatud kudede verevarustuse parandamiseks alustada mõni päev pärast traumat. Näiteks rattasõit veloergomeetril või kõndimine parandavad kehalist võimekust, mis toetab omakorda peatset tööle naasmist ja vähendab vajadust valuvaigistite järgi.
Exercise ehk harjutuste tegemine hüppeliigese vigastuste ravis ja sama piirkonna uute traumade ennetamises omab kõrget tõenduspõhisuse taset. Harjutused aitavad liigese liikuvust, lihasjõudlust ja asenditundlikkust taastada aegsasti pärast traumat. Valuaistingut tuleks harjutusi sooritades optimaalse paranemise tagamiseks vältida ja valu võib võtta kui kontrollivahendit, mille järgi koormust järk-järgult suurendada ja harjutusvara täiendada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pehmete kudede vigastuste ravi ei tähenda kiiret tulekahju kustutamist, vaid oluline on võimalikult hea patsiendi tegevusi soosiv tulemus ka pikemas perspektiivis.
Mis on Peace & Love?
Protection ehk kaitse – väldi valu põhjustavaid tegevusi esimestel päevadel pärast vigastust.
Elevation ehk hoia vigastatud piirkond südamest kõrgemal.
Avoid anti-inflammatories ehk väldi valuvaigisteid, mis need takistavad kudede paranemist. Vältida tasub ka jää kasutamist.
Compression ehk kasuta elastiksidet või teipimist turse alandamiseks.
Education ehk teadmine, et keha teab kõige paremini, kuidas paraneda. Väldi ebavajalikke passiivseid sekkumisi ja uuringuid ning lase loodusel teha oma töö.
tekst: Katre Lust-Mardna, Füsioteraapia Kliinik
foto: Silver Gutmann
Loading ehk koormamine – lase valul end koormuse osas suunata. Valu annab juhised koormuse suurendamiseks.
Optimism – positiivsus ja enesekindlus tagavad optimaalse paranemise.
Vascularization – leia valuvabad aeroobsed tegevused, et tagada paranevate kudede parem verevarustus.
Exercise ehk harjutamine – aktiivsus aitab taastada vigastatud piirkonna liigese liikuvust, lihasjõudlust ja asenditundlikkust.
Allikad
- Dubois B, Esculier JF. Soft-tissue injuries simply need PEACE and LOVE. Br J Sports Med. 2020 Jan;54(2):72-73. doi: 10.1136/bjsports-2019-101253. Epub 2019 Aug 3. PMID: 31377722.
- Hubbard TJ, Denegar CR. Does Cryotherapy Improve Outcomes With Soft Tissue Injury? J Athl Train. 2004 Sep;39(3):278-279. PMID: 15496998; PMCID: PMC522152.
- Takagi R, Fujita N, Arakawa T, Kawada S, Ishii N, Miki A. Influence of icing on muscle regeneration after crush injury to skeletal muscles in rats. J Appl Physiol (1985). 2011 Feb;110(2):382-8. doi: 10.1152/japplphysiol.01187.2010. Epub 2010 Dec 16. PMID: 21164157.
