fbpx
Uisutamine

Kas Saskia Alusalu muinasjutt jätkub või saab hoopis järsu lõpu?

3 minutit lugemist

Minsk

Tähtsaim pole see, kas 19aastane kiiruisutaja Saskia Alusalu kvalifitseerub juba Sotši mängudele või tuleb olümpiadebüüti veel oodata. Oluline on, et esimese eestlasena MK-sarja pääsenud neiu muutis ala kaasmaalastele taas põnevaks. Äratas ellu. Paraku võib ta karjäär proosalisel põhjusel juba õige pea lõppeda.

Tekst: Märt Roosna, Õhtuleht         Fotod: Erakogu

Saskia alustas jääl võidusõitmist iluuiskudega. Adavere rada on tippovaalidega võrreldes naljanumber, sisehall on meie kiiruisutajatele unistus. Saskia treeningud kasvasid välja mängust, koormused olid Väino Treimani grupis kiiruisutamise tippriikide järelkasvuga võrreldes väga tagasihoidlikud. Tingimused ja finantsvõimalused samuti. Teisest klassist oli nii varustus kui ka know-how. Võrdleme võrreldamatut. Ent ometi: Saskia lugu näitab, et sihikindla ja andeka sportlase ning fanaatilise treeneri sümbioosist võib sündida väike ime.

Otsus langes mõne päevaga

Kui kolmandat hooaega Saksamaal Inzelli kiiruisutamise akadeemias harjutav Saskia oma sportlastee algust piiri taga meenutab, raputatakse üllatunult pead: ei või olla! „Nad on väga imestunud. On öeldud: see, et sa siia välja jõudsid, on paras muinasjutt,” räägib Saksamaal hollandlase Wim den Elseni juhendamisel harjutav uisutaja. „Jah, eks see natuke naljakas ole. Aga see kasvas lihtsalt välja nii. Arenesin samm-sammult.”

Inzelli minek käis hirmkiirelt. Uisuliidu kaudu saadud pakkumisele tuli vastata mõne päeva jooksul – võta või jäta! Isa Hannes ja ema Sirje jätsid noorimale tütrele otsustamiseks vabad käed. Kuula oma südant, soovitasid nad. Saskia kuulas ja hüppas tundmatus kohas pea ees vette.

Algus oli mõistagi raske. „Koormused oli väga-väga palju suuremad,” märgib Saskia. „Olin 17 – loomulikult igatsesin vanemaid ja õdesid.” Omaette ooper oli keskkooli lõpetamine, selleks tuli tihti Eesti ja Saksamaa vahet pendeldada ja palju iseseisvalt õppida. Aga tehtud see sai, tasuks pingutuse eest hõbemedal.

Saskia imitatsioon

Mitu märki on maha pandud

Kooli tõttu polnud esimestel aastatel areng nii kiire kui Saskia ootas. Eelmisele hooajale jättis pitseri ka mononukleoos. Tänaseks päevaks võib kindlasti öelda, et heades oludes ja tugevas seltskonnas harjutamine on kuhjaga ära tasunud. Kuigi maailma tipptase jääb tulevikulootusest endiselt kaugele, on ta Eesti kiiruisutamises mitu olulist verstaposti maha pannud:

* Tuli eelmisel hooajal ühisstardiga sõidus juunioride MK-sarja kokkuvõttes kolmandaks.

* Täitis sügisel lemmikalal 3000 m sõidus MK-normi. Calgary etapil kärpis oma Eesti rekordist veel viis (aeg 4.20,12) ja Salt Lake Citys pool sekundit (4.19,61). Kohad A- ja B-grupi tulemusi kokku lüües: 50. ja 49.

* Võitleb Sotši pileti eest, normiks on 4.15. Saskia usub, et normi täitmine on väga raske, kuid mitte võimatu. Ta võtab rahulikult: „Kui olümpiale ei pääse, midagi seisma ei jää. Olen alles 19-aastane, see on esimene hooaeg, mil täielikult spordile pühendun ja täiskasvanute klassis võistlen.” Muide, esimest hooaega naiste klassis võistlevate sportlaste hulgas hoiab Eesti esinumber seitsmendat kohta. Uisutamine sobib hästi vanematele atleetidele – tänavu parandasid isiklikke marke nii Claudia Pechstein (42), Jeremy Wotherspoon (38) kui ka Bob de Jong (37).

Eestis tippu ei jõua

Seega on Saskia 17-aastaselt langetatud julge otsus ala Eestis taas pildile toonud. Kahjuks pole garantiid, et üle 40 rahvusrekordi püstitanud neiu tippu pürgimist jätkata saab. „Praegu tunnen, et ise kindlasti tahan. Paraku ei sõltu see ainult minust. Selleks aastaks on vahendid olemas, järgmine on veel lahtine,” avaldab Saskia. Inzellis harjutamine maksab 27 500 eurot aastas. Suure osa katab rahvusvaheline alaliit, õla on alla pannud kohalik föderatsioon. Muist raha tuleb endal hankida.

„Olen üritanud Eestist toetajaid leida, lihtne see pole,” tõdeb Saskia, kellele soovitati välismaal lähtuda klubi-33 põhimõttest: leia 33 toetajat, igaüks panustab 500 eurot. Eestis ei kipu idee toimima: „Šveitsi tüdruk läks tänaval inimeste juurde, küsis 500 eurot ja saigi. Eestis ei taha ka firmad seda raha anda. Õnneks olen leidnud mõne toetaja, suur tänu neile.”

Vanal heal Adavere ringil harjutades pole lootust tippudega vahet vähendada. „Vahel Eestis olles on seal tore sõita, aga kui pean päriselt kodumaale tagasi tulema, siis pole mul sel tasemel edasi treenida mõtet,” ei loo Alusalu illusioone.

Seega ilus tuhkatriinulugu võib lõppeda veel enne, kui kõrvits jõuab tõllaks muutuda. Loodame, et nii ei juhtu!

 

Väike spikker: kui kaugel on tipud?

Saskia Alusalu on tänavu 3000 meetri distantsil Eesti kiiruisutamise rekordit parandanud 9,95 sekundi võrra. Aga kui kaugel on parimad?

3.53,34 – Cindy Klasseni (Kanada) maailmarekord (2006)

3.57,79 – Salt Lake City MK-etapi võiduaeg

3.59,49 – Salt Lake City MK-etapi kolmas aeg

4.03,00 – Salt Lake City MK-etapi kümnes aeg

4.04,62 – Salt Lake City MK-etapi 20. aeg

4.09,05 – Salt Lake City MK-etapi 30. aeg

4.15 – Sotši olümpia norm

4.19,61 – Saskia Alusalu Eesti rekord

4.28,5 – MK-sarja norm