Artikkel ilmus ajakirjas Jooksja, juuni 2018.
Deivi Šadeiko on kaunis sportlik naine, kes inspireerib ka teisi rohkem liikuma. Ta on sportlike tütarde Griti, Grete ja Jade ema ning pisikese Gloria vanaema. Deivi on liikumise süda Türil – ta töötab Türi lasteaias liikumisõpetajana ja juhendab juba 17 aastat rühmatreeninguid nii kodukohas kui ka mujal.
Kuidas said liikumisarmastuse?
Ikka eeskujud ehk vanemad on need, kes tekitavad lastes armastuse liikumise ja spordi vastu. Kuna minu ema ja ta õed ning vennad on kõik vähemal või rohkemal määral tegelenud kergejõustikuga, siis eeskujud olid lähedalt võtta.
Kuidas möödus sinu lapsepõlv?
Minu lapsepõlv oli väga vahva. Suved möödusid Abja kandis vanaema juures koos tädi- ja onulastega. Peale loomade talitamise ja peenarde rohimise olid meie igapäevased kaaslased õuemängud: trihvaa, jalgpall, rahvastepall, sõda nii tooreste kui mädaõuntega või ise tehtud oksapüssidega, viljakuivatis vilja sisse hüppamine (mida poleks kindlasti tohtinud teha).
Ka kõik puud said läbi ronitud. Olin poistekambas ainus tüdruk, kõik tuli kaasa teha ja lõbu oli laialt. Igal suvel oli kellegi jalg või käsi kipsis, aga see ei seganud. Mingil hetkel avastasime ka Abja kooli staadioni, kus meie vanemate sporditee alguse sai. Seal olid juba tõsisemad võidujooksud ja hüpped. Tänu meie ühisele ja ägedale lapsepõlvele käime siiani tihedalt läbi ja üritame igal suvel kokku saada ning peredega Käärikul korraliku spordilaagri maha pidada.
Mis spordialadega lapsepõlves tegelesid?
Järjepidev treening tuli minu ellu kuueaastaselt, kui hakkasin käima võistlustantsu treeningutel, kaheksa-aastaselt lisandusid ka kergejõustikutreeningud ja ujumine. Kümneaastaselt tuli teha valik, sest kõigega enam ei jõudnud tegeleda, ja kuidagi loogiliselt jäi sõelale kergejõustik, millega tegelesin aktiivselt kaksteist aastat.
Milliseid olulisemaid märksõnu ja etappe tooksid välja oma liikumisteelt?
Kõige alus on mitmekülgsus. Kindlasti ei ole õige juba varakult hakata last treenima kindla ala suunitlusega. Minu treeningud Türil Leonhard Soomi juhendamisel ei olnud kunagi igavad, vaid hästi mängulised ja huvitavad. Kindlasti oli oluline ka grupp. Hoidsime ühte ja meil oli lõbus.
Hiljem, kui tekkis juba rutiin ja treeningud läksid raskemaks, oli oluline koduste toetus ja huvi. Seljatagune oli mul väga kindel. Kui tulid ka juba head tulemused, oli sporditegemine ainult puhas rõõm.
Kuidas sinust sai rühmatreeningute treener?
Käisin pärast kolmanda tütre Jade sündi rühmatreeningul ja selle treener 2001. aasta kevadel lihtsalt ütles, et juhendagu ma sügisest ise edasi, tema rohkem ei viitsi. Mulle päris tundmatus kohas vette hüpata ei meeldi, aga mõte tundus huvitav ja läksin sügisel õppima EAF-i (Estonian Academy of Fitness), et saada selles valdkonnas rohkem teadmisi ja anda treeninguid võimalikult professionaalselt. Nii olen seda vankrit siin Türi vallas vedanud juba 17 aastat ja oman aastast 2010 EOK treeneri kutsekvalifikatsiooni.
Mida naised sinu tundidest saavad?
No seda peaks nendelt küsima… Mõned on minuga algusaastatest saadik. Meiega on liitunud ringtreeningus ka mehed, nii et midagi on ka meestele.
Mida pead juhendajana kõige olulisemaks?
Kõige olulisem on, et see, mis sa teed, sulle sobiks ja sa naudiksid seda. Teeme tervisesporti ja see ei pea kindlasti olema enese lõhkumine või piiride katsetamine. See, mis sobib sõbrannale, ei pruugi sobida sulle, ja vastupidi. Igaüks peaks leidma oma. Sellepärast olen ka ennast koolitanud nii Eestis kui ka piiri taga, et pakkuda võimalikult mitmekülgseid treeninguid ja abistada kliente ka toitumise küsimustes.
Samuti on oluline, et treenitaks järjepidevalt. Tihti tahetakse saavutada kohe ja palju ning varsti tekib väsimus ja tüdimus, mõnel ka lausa ületreenitus ning treeningud jäävad pooleli. Pigem soovitaksin alustada ikka rahulikult, et keha harjuks pingutamisega, vaikselt lisada treeningute kordi ja koormust.
Mida oled märganud laste liikumise soovis?
Kui mõtlen oma liikumistundidele lasteaias, siis ei ole last, kellele see tund ei meeldiks või et ta liikuda ei tahaks. Iseasi on see, palju nad jõuavad ja kui ruttu väsivad.
Arvan, et väikses kohas on see pilt ilusam kui suurtes linnades. Siin näeb veel hommikuti lapsi rattaga lasteaia poole väntamas või jala kõndimas. Vanemad julgevad lasta vanemaid lapsi teiste lastega õue mängima ja vähem veedetakse aega arvuti ees. Loomulikult näen oma töös ka lastel rühiprobleeme ja ülekaalulisust, kuid õnneks mitte massiliselt.
Lasteaed on ju selles mõttes veel ideaalne koht, kus laps saab kolm korda päevas tervislikult süüa, on aktiivne ja liigub palju õues. Need valikud, mis tehakse kodus, on juba teine teema.
See, et varem ei olnud poodides nii palju kommi, küpsist, krõpsu ja magustatud jooke, ei ole vabandus, sest koju lapsele söömiseks toovad need vanemad. Kui lasteaialaps on ülekaaluline või väheliikuv, siis vanem peaks ikkagi, nii kurb kui see ka ei ole, peeglisse vaatama.
Mida siis lastevanematele soovitada, et laps rohkem liiguks?
Täpselt sama, mis minu liikumisarmastusele aluse pani: teie, vanemad, olete eeskujuks ja loote sellele aluse. Kui naudite igapäevast liikumist, siis tahes-tahtmata võtab väike laps teist eeskuju, sest teie olete lapse jaoks suurim iidol.
Korraldasin just lasteaia viie-, kuue- ja seitsmeaastastele kasvandikele Kirsiõie teatejooksu ümber Türi tehisjärve, kus lapsevanem võis oma lapsega kaasa joosta. See sära lapse silmis oli kirjeldamatu, ja veel nädal hiljem oli jututeema, et isa või ema jooksis temaga kaasa. See on väikestele lastele ülioluline.
Arvan, et iga lapsevanema unistus on, et tema lapsed oleks tervemad ja tugevamad, targemad ja ilusamad kui ta ise. Aluse sellele saavadki emad ja isad ise panna.
Milline näeb välja su päev?
Hommikuid alustan tundidega lasteaias, päeval on veidi aega kodu jaoks ja söögitegemiseks ning õhtul juhendan kas ühte või kahte rühmatreeningut. Nädalavahetused mööduvad tihti kas kergejõustiku- või võrkpallivõistlustel sõltuvalt sellest, kes tütardest võistleb.
Miks inimene peab liikuma?
Inimene on loodud liikuma, et keha püsiks terve ja töökorras. Seda enam, et meid ümbritsev maailm muutub järjest mugavamaks ja tehniliselt arenenumaks. Liikumine suurendab nii kehalist kui ka vaimset töövõimet, aitab ennetada haigusi, parandab kindlasti enesetunnet ja maandab ka vaimseid pingeid. Rääkimata sellest, et toidust saadav energia peaks olema tasakaalus kehalisele aktiivsusele kuluva energiaga, mis on oluline paljude haiguste põhjustaja ülekaalu vältimiseks.
Kuidas end motiveerida, kui üldse ei viitsi?
Eks kõige raskem ongi teekond diivanilt välisukseni. Edasi läheb juba lihtsamini. Paljud käivadki just rühmatreeningutes sellepärast, et teistega on lihtsam pingutada. Üksi on kindlasti raskem.
Inimene on olemuselt laisk ja eks motivatsiooni peab igaüks enda seest leidma. Peaasi on mitte end väga käest ära lasta, uuesti alustamine on tunduvalt raskem.
Parimad motivaatorid naistele on kindlasti peegel ja riidekapp (heatahtliku huumoriga öeldud – toim).
Deivi Šadeiko koos perega.
Kuidas alustada taas treenimist pärast pikemat pausi?
Võtmesõnad on kindlasti „rahulikult” ja „vastavalt enesetundele”. Eesmärk on ju ikka tervist tugevdada ja parandada, mitte end viimase piirini pingutada. Kui pausiga on lisandunud ka ülekilod, siis kindlasti ei saa tormata kohe jooksma või intensiivsetesse rühmatreeningutesse, kus ka veel kang selga pannakse. Ikka mõõdukalt. Hea, kui on kasutada ka asjalik treener, kes esmased juhtnöörid ja soovitused saaks anda.
Kindlasti ei saa treeneriks olla Youtube ega ka sotsiaalmeedia, mis on noorte hulgas praegu väga populaarne treener. Pikas perspektiivis on sellest pigem kahju kui kasu.
Kuidas säilitada ja hoida vaimset tervist?
Oluline on tasakaal kõiges: nii kohustuste kui ka rahulolu pakkuvate asjade vahel. Vaimse heaolu alus ja eeltingimus ongi tervislik elustiil, mille olulised osad on piisav puhkus, tervislik söök, kehaline aktiivsus. Kindlasti aitavad vaimset tervist hoida raamatud, looduses, pere ja sõpradega veedetud aeg, meeldiv hobi. Peaks leidma aega kõigeks, mis pakub rahuldust ja hoiab eemal igapäevasest mürast ning negatiivsetest mõtetest ja inimestest.
Kui oluline on puhkus?
Puhkus on sama oluline kui tervislik toitumine ja kehaline aktiivsus. Inimene vajab igapäevasest rutiinist taandumist, et ei tekiks läbipõlemist. Paljud kehaliselt aktiivsed inimesed kardavad puhata, et mitte kaotada juba saavutatud vormi, kuid puhkus on just see, mil keha kasvab ja taastub.
Milliseid liikumisealaseid unistusi ja ambitsioone sul veel on?
Arvan, et kaheteistkümne aastaga kergejõustikus sain oma võistlemise ja tõestamise vajaduse rahuldatud. Mul pole ambitsiooni, et end veel maratonirajal või triatlonis tõestada. Piisab, kui elan tippsporti tegevatele tütardele kaasa ja kindlustan nende tagalat.
Mõned aastad tagasi omandasin bodyART-i treeningsüsteemi rahvusvahelise litsentsi. Sellega tahaksin küll veel pikalt tegeleda ja end veel täiendada, et hoida ka kehaline ja vaimne pool tasakaalus ning pakkuda seda ka oma klientidele.
Unistused seostuvad paljus just minu igapäevase tööga lasteaias, et lapsed oleksid tervemad ja tugevamad, et vanemad oleksid teadlikumad ja teeksid otsuseid, mis oleksid olulised nende laste tervisele ja tulevikule mõeldes.
Milline on sinu varjatud anne?
Mingeid erilisi varjatud andeid mul nagu ei olegi… Pere arvates teen hästi süüa, kuid see on ka rohkem eluga omandatud.
Kust ammutad hingejõudu?
Perest ja kodust. Olen oma abikaasas Jaanuses abielus oldud 29 aastaga leidnud parima sõbra ja kaaslase. Meil on kolm toredat tütart ja väike tütretütar. Oleme loonud kodu ja laste tagala Säreverre, kus meil on koos hea olla ja saame end laadida.
Viimastel aastatel olen hakanud väga nautima ka aiatööd, mis on samuti hea pinge maandaja. Kindlasti aitab pea selge hoida, kui tegemised vahel üle pea kasvavad, üks jooksu- või kõnniring meie pere suurima sõbra samojeedikutsa Seppega.
Mida soovitad ajakiri Jooksja lugejatele suveks?
Nautige suve ja liikumisvõimalusi värskes õhus! Nende kolme kuu jooksul võiks vahelduseks proovida eri õues liikumise võimalusi, mida ei olegi nii vähe. Ka mina panen võimla suveks lukku, et sügisel seal jälle rõõmuga oma kliente tervitada.
Veetke võimalikult palju aega oma kogu perega, ärge jätke lapsehoidjaks arvutit või telekat!
tekst: Regina Herodes
fotod: erakogu
