Ajakiri JooksjaArhiivJooksmineKasulikkuSisuturundusTERVIS & TOITUMINEVARUSTUS

Jooksujalatsi valik alaku eesmärkide seadmisest

5 minutit lugemist

Vale jooksutehnika või -jalanõud võivad põhjustada vigastusi. Kui on tekkinud tunne, et jooksujalats ei pruugi olla päris õige, siis tasub pöörduda näiteks Jooksueksperdi poole, kes aitab lahendusele lähemale. Lõplik lahendus sõltub aga tihtipeale rohkematest asjaoludest.

Tekst: Eva-Maria Vaher  Fotod:

Kuna viimasel poolaastal on mind kimbutanud erinevad probleemid jalgadega, siis otsustasin Jooksueksperti testima minna. Tarmo Torim viis läbi konsultatsiooni, vaatas üle mu kaasa võetud Nike Pegasus 38 jooksutossud ja pani lindile jooksma, et leida üles nõrgad kohad minu jooksutehnikas. Olin juba mõnda aega kahtlustanud, et Nike äkki ei olegi mulle kõige parem jooksususs. See sai ümber lükatud. Asi ei ole jalanõus, vaid minus endas ja tuleb teha regulaarsemaid käike füsioterapeudi juurde.

Uus toss ei pruugi olla lahendus

Jooksueksperdi juures testimiseks on väga erinevaid põhjuseid. Levinuimad nendest on vigastus, ülekoormus või vale kujuga ning ebamugavad tossud. Tihti loodetakse, et test aitab lahendada kõik probleemid, kuid tegelikult võib mure olla põhjustatud 4-5 erineva asjaolu poolt ja tossu vahetamine võtab maha ehk 20% probleemist. Tarmo sõnul on vaja pilti vaadata laiemalt ja seepärast sisaldub ka Jooksueksperdi pooletunnises kohtumises konsultatsioon, mis selgitab välja kliendi eesmärgid, teadlikkuse ja soovid. Selle järgi oskavad spetsialistid hinnata hetkeolukorda, seda vajadusel parandada ja jagada soovitusi edasiseks toimimiseks. „Tüüpiliselt tegeleme ka selle ülejäänud 80%-ga, sest kuigi meie eesmärk on leida parimad tossud, siis aitame lahendada ka üleüldisi probleeme. Peame oma lähimaks abiliseks füsioterapeuti, sest tema vastav haridus aitab klienti muredega, mis enam tossuvalikut ei puuduta,“ räägib Tarmo.

Algaja tossuvalik

Kui inimene hakkab harrastussporti tegema, siis kuskilt peab ta jalanõu valikuga pihta hakkama. „Kohtame palju pealiskaudsust, näiteks tossu valimist naabrimehe soovitusel. See on võib-olla parim toss, millega naabrimees kokku on puutunud ja ka tema mõtlemine on piiratud. Samuti võib naabrimees olla väga erineva kaalu, treenituse või jalasuurusega. Soovitan siiski tungivalt kahelda, et mõlemale üks ja sama sobib. Selline valik saab minna kas hästi või halvasti,“ vihjab Tarmo, et valikul tasub paika panna ikka enda konkreetsed eesmärgid ja siis targematelt nõu küsida või internetis rohkem ringi uurida.

Tossumaailmas on näha selged trendid, mis Tarmo sõnastuses käivad justkui pendel. „15 aastat tagasi oli väga populaarne joosta võimalikult väikese toestusega jalanõudega. Nüüd on minimalismi pealt liigutud taaskord maksimalismi peale. Praegu tundub, et mida paksem ja pehmem tald, seda parem toss. Mõjusid tarbijatele jälgitakse läbi vigastuste tekke. Kui paljajalu jooksmisega põrutati liialt jalgu, siis nüüd võib tekkida probleem, et toss teeb liiga palju sportlase eest ära ja lihased jäävad nõrgaks. Üldiselt toimuvad revolutsioonid tossude arengus aeglaselt ja aastate jooksul. Samuti ei ole kindel, et iga järgnev muudatus universaalselt kasutajatele sobib.“

Kui erinevad on brändid omavahel?

„Tahaks öelda, et näiteks Nike teeb oma tosse ühtemoodi ja Asics teistmoodi. Aastaid tagasi, kui tehnoloogiad olid kallivõitu ja konstrueerimine käis ühe firma raames, see nii ka oli. Tänapäeval on tehnoloogiad laialdaselt kasutusel, tehased on tihti erinevatel firmadel ristkasutuses ja töötajad vahetavad töökohti eri firmade vahel ja paratamatult võtavad ka oma teadmised kaasa. Seega ei erine tõsiseltvõetavate firmade sarnased mudelid üksteisest enam nii palju. Kõik brändid suudavad teha kõike, kui neil selleks vaid tahtmist on. Tahtmine kujuneb nõudlusest, mida hinnatakse ja ennustatakse pidevalt. Tootmisprotsess alates joonistest kuni inimese jalga jõudmiseni kestab umbes aasta,“ räägib Tarmo. „Viimaste aastate suurim revolutsioon oli süsinikplaadiga toss, millega Nike välja tuli. Teised firmad nägid siis kõvasti vaeva, minnes ka kohtuni välja, et seda ära keelata. Väideti, et see annab ebaausa eelise, mispeale Nike vastas, et kõigil on võimalus seda tossu ostma minna. Segadus kasutusõiguse ümber andis aga konkureerivatele firmadele aega süsinikplaadiga mudelid välja töötada ja nüüd on turul taas konkurents. Selline kiirustamine mõnel õnnestus, kuid oli ka ebaõnnestujaid. Nike sai seda välja töötada nii kaua kui soovis, teistel ei olnud aega raisata.“

Hind versus kvaliteet

Tarmo seostab hinnaklassi ja sportlase ülesande vastutusrikkust. „Kui oled otsustanud kõvasti üle mugavustsooni sport teha ja seadnud endale kindlad eesmärgid, siis on see vastutusrikas ülesanne ja ei tasu kõige lihtsama koolipoisi jalanõuga tegutsema minna. Nagu ka näiteks tööriistad peavad olema ehitaja kompetentsile vastavad. Kui alustaja ei ole veel kindel, kas jääb jooksma, siis ei ole mõtet kohe mitmesaja eurosesse tossu investeerida. Samas, isegi esialgu odavamat tossu ostes tuleks ikkagi sobivuse kriteeriumitest kinni pidada. Vale valiku puhul ei ole mingit vahet, kas tegemist on kalli või odava jalatsiga. Mõlemaga saab teha täpselt ühesuguseid vigu. Mul käib kliente, kes on oma soodsa tossuga väga rahul.“

Põhjus, miks Jooksuekspert soodsaid tosse ei müü, on selles, et nende puhul on toimivuse ennustamine keerulisem. Ühel aastal on jalats ühesugune, kuid teisel aastal võib see sama mudel olla hoopis teistsugune. Neis puudub järjepidevus ja seepärast on nende müümisest loobutud. „Nendest saadav hea kogemus on juhuslik ja meie ei taha teha juhuslikku tööd. Arvestame põhimõttega, et tõsiseltvõetaval tossubrändil on oma labor ja 10-20 mudelit erinevaid lahendusi, sest nad saavad aru, et igale tarbijale ei sobi sama toss. Kvaliteetsel firmal on väga selgelt piiritletud ja hästi väljendatud tossupark. Tänapäeval on tehnoloogiate kättesaadavus paraku selline, et neid saab Hiina tehastest pihta panna. No Name brände, kes suudavad pakkuda pealtnäha samasuguseid mudeleid, aga originaalist kolm korda odavamalt, on mitmeid. Järeletehtud mudeleid on piisavalt muudetud, et võltsinguna arvesse ei lähe, kuid piisavalt originaali sarnaseks jäetud, et tarbija ei näe vahet,“ selgitab Tarmo.

Vajadus erinevatele jalanõudele

Mis saab siis, kui sportlase eesmärgid muutuvad ja näiteks 10 km jooksjast on saanud ultrajooksja? Üldiselt tähendab see ka jooksujalanõu muutmist, sest vajadused on kardinaalselt erinevad. „Tavapäraselt pole sellise muudatusega võimalik enam ainult ühe paariga hakkama saada. Edasijõudnutel on mitu paari tosse, mida nad vastavalt treeningu või võistluse iseloomule kasutavad, sest on väga suur erinevus 5 km ja maratoni vahel. Samuti näiteks lõigutreeningu ja rahuliku 20 km maanteejooksu treeningu energiatagastused on täiesti erinevad. Olenevalt sellest, kas on vaja põrget või mõnusat jalga hoidvat jalatsit,“ ütleb Tarmo.

Üldised soovitused algajatele – lisandub hiljem

Kuidas testimine käib?
Esimene etapp: Vestlus treeningute iseärasuste, vigastuste ajaloo jm olulise väljaselgitamiseks. Visuaalse ülevaatusega selgitatakse välja jalgade eripärad.
Teine etapp: Liikumistest jooksulindil, et selgitada välja eripärad jooksmisel. Selle alusel saab öelda, millist tüüpi jooksujalatseid proovimise järjekorda võtta.
Kolmas etapp: Lähtuvalt tagasisidest erinevate jalatsitega liikumisel proovitakse erinevate tootjate jooksujalatseid ja leitakse neist sobivaim.

„Kogu testi ajal saame ka vestelda, et selgitada teie liikumisharjumusi, olulisemate vigastuste ajalugu, teie treeningute eesmärke ning kõiki võimalikke eripärasid, mis mõjutavad teie liikumist tulevikus ning seega ka jalatsivalikuid. Valmistuge võimalikult palju tagasisidet andma. Saate jalga panna ning joosta erinevate jalatsipaaridega, et saaksite ise tunnetada nende erinevusi mugavuses, pehmuses, liikuvuses, suuruses jne. Testimine kestab hinnanguliselt ligikaudu 30 minutit, sisaldades vestlust teie jooksueelistuste ja muude vajalike detailide selgitamiseks,“ kirjutab Jooksueksperdi koduleht.

Testile minnes võta kaasa:

  • Jooksusokid, millega sa tavaliselt treenid;
  • Võimalusel ka liibuvad püksid ning jooksusärk (neid saab soetada ka kohapealt). Lehvivate pükste-seelikute varjust ei saa hinnata kehaasendit liikumisel;
  • Seni kasutuses olnud jooksutossud või ka kõnnijalanõud, et hinnata, kuidas jalats senises koostöös käitunud on;
  • Hea tuju.