Joel Juht
Teisipäeval õhtupoolikul kogunes Tallinna Lennujaama suur seltskond inimesi, et üheskoos tervitada Marathon Des Sables kõrberetkelt naasvat harrastussportlast ja seiklejat Joel Juhti, kes tegi ära oma unistuse ja eesmärgi, käies ja joostes ultramaratonil läbi enam kui 250 kilomeetrit Sahara kõrbeliivades.
Joel ise tunnistab, et ta ei osanud sellist vastuvõttu oodata, mõeldes, et vastu tulevad lihtsalt oma inimesed, aga nii ettevalmistatud ja suur vastuvõtt tekitas temas väga hea ja sooja tunde. “Kuidas ma vastu pidasin, ei ole ma endale veel selgeks teinud, pean läbi seedima, võin vastata nädala pärast. Ei ole veel aru saanud, millega olen hakkama saanud,” ütles sportlane Tallinna Lennujaama jõudes.
Kõige erilisem hetk oli Joeli sõnul kõige pikema, 82-kilomeetrise distantsi läbimisel, mis lõpuks kujutas lõpuks endast öist kõmpimist liivadüünide vahel. “See ei lähe meelest, need viimased 5 kilomeetrit, see oli kõige suurem pingutus ja alles siis tekkis tunne, et nüüd tegin ära,” meenutab ta. Mis aga aitas vastu pidada, seda ei kujuta Joel isegi ette.
“Viimastel kilomeetritel oli mul 10% oli telefoniakut, kuulasin muusikat, mida olin motivatsiooniks alla laadinud,” jutustab ta. “Enne seda sain lihasekrambid, 15-20 minutit olin vihane, et ma ei saavuta seda, mida plaanisin, sisimas nutsin, hambad ristis ja vere maik suus, läksin finiši poole, ja kui nägin seda viimast juppi, 3-4 kilomeetrit, siis edasi juba lausa lendasin, kott muutus helbeks, kilomeeter enne üle joone astumist veel parandasin oma kohta. Nägin kaugelt, et seal on veel inimesi, keda saan maha võtta ja jooksin. Sain maratoni tehtud, see emotsioon ei lähe meelest, see oli eriline, mis seal toimus.”
Oma osalemise ultramaratonil sidus Joel Juht heategevuskampaaniaga, mille eesmärgiks on rajada Siimusti Lastekodu Metsatareke tarvis spordiväljak.
