Täispikka artiklit saab lugeda digitaalselt .
Tekst: Andrus Nilk
Kodurajal on Pavel Loskutov harva kaotanud. Sügisjooksul ihkab ta võita poolmaratoni kaheksandat korda.
Kuigi hinnang, et Loskutov on Eesti pikamaajooksu elushoidja, võib kõlada pateetiliselt, sisaldab see palju tõtt. Pavel ehk Paša on koduradadel võidutsenud 1991. aastast saadik ja oma parematel päevadel välgutas 2002. aasta Euroopa meistrivõistlustel maratonis hõbemedali pälvinud valgalane staadionirajal konkurentidele kandu 1500 kuni 10 000 m jooksuni.
Loskutov saab detsembris 40-aastaseks, aga ta kaotab kodurajal harva. Sügisjooksu poolmaratonis jäi ta esikohata vaid 2006. aastal, kui tervis jukerdas. 13. septembril jahib ta kaheksandat võitu. Ent tal on ohtlik rivaal, 5000 m ja 10 000 m jooksu Eesti meister Taivo Püi, kes on Pavelit tänavu kaks korda edestanud.
Põlvevalust prii
Mullu valmistus Loskutov suure õhinaga Pekingi olümpiaks, kuid teda pures kõige magusamal treeninguajal kodutänaval suur koer, käeranne läks paiste ja punkt ettevalmistusele jäi panemata. Olümpiamaratoni läbis ta oma lõbuks ajaga 2:39.01. Talvise vundamendi ladumise järel võitis Pavel Eesti sisemeistrivõistlustel 3000 m jooksu ajaga 8.22,5, see suurendas temas kindlust, et võiks võtta maratonis sihikule aja 2:15-2:16.
Märtsis läbis ta ligi 900 kilomeetrit ja kehaline seisund paranes. ,,Treeninglaagris Portugalis tehtud tugevate treeningute põhjal lootsin isegi aega 2:13-2:14,” lausus ta. ,,Ühel 32 km pikkusel jooksul tundsin põlves valu. Järgmisel päeval sörkisin kergelt, valu kadus, mõtlesin, et kõik on korras.”
