Noored peaksid võistlema ainult lühematel distantsidel. Foto: Marko Mumm
24.-25. novembrini toimus Masda spordibaasis kahepäevane üritus, millest võtsid osa Endel Pärnaga seotud jooksjad ja mitmed Eesti parimad noored triatlonistid ning treenerid, rõhutati, et noorte treenimisel on vaja järgida loodusseadust.
Sellest sügisest on Endel Pärn seotud ka triatloniga, sest tema juhendamisel harjutavad noored triatleedid. Lisaks osalesid üritusel veel mõned jooksjad, kes tundsid huvi jooksuprofessoriks nimetatud Ants Nurmekivi nõuannete vastu. Kokku viibis õhtulauas 21 inimest.
Ants Nurmekivi selgitas jooksutreeningu aluseid oma raamatu ”Laste ja noorte jooksutreening” põhjal. Ta rääkis lahti mitmed raamatus olevad jooksukiiruseid käsitlevad tabelid ja graafikud. Ei pääsenud mööda ka maksimaalsest hapnikutarbimisest, aeroobsest ja anaeroobsest lävest, jooksutehnikast jne. Jutuks tulid ka jooksjatele vajalikud ÜKE ja jooksuharjutused. Nende ettenäitamisega sai väga hästi hakkama Deniss Košelev.
Aukülaliseks kutsutud kunagine jooksja Ülo Kriisa, kes omal ajal koos Enn Sellikuga võistles, rõhutas oma jutus vajadust järgida loodusseaduseid. Seda nii elus kui spordis. Noorte ülekoormus on probleemiks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. „Kui väike laps hakkab kasvavat taime liiga vara sikutama, teeb ta selle katki. Männipuu kasvamiseks kulub 50 aastat. Kui puu viie aasta pärast maha võtta, jääb suurem osa puisust saamata,“ võrdles treener Endel Pärn. Jooksualade B-klassi Eesti rekordiomanike nimekirja vaadates, ei ole neist enamikust hiljem midagi kuulda olnud.
Jooksjatel avanes võimalus Ants Nurmekiviga silmast-silma rääkida. Keegi seda kasutamata ei jätnud. Agaramad jooksjad nagu Olavi Allase, Kaur Kivistik ja Karl Mäe tegid veel korraliku laupäevase jooksu. Kuna Andi Noot tegi tõsist tööd metsas, võttis ta teenitud puhkuse.
„Tänase päeva seisuga ei ole mulle veel keegi öelnud, et kokkusaamine oli asjata. See annab julguse enne kevadet veel korra kokku saada ja teadjamatel meestel end harida lasta, aga siis juba triatlonimeeste ja -naiste suuremal osalusel,“ arvas Pärn.
Kes on Ülo Kriisa?
Ta alustas kergejõustikutreeninguid 1968. aastal Kohtla-Järve spordikoolis Endel Käspri juhendamisel. Hiljem treenisid teda Kuno Maiori ja Manfred Tõnisson (ka Enn Selliku treener). Kriisa võitis 1973. aastal juunioride EM-il 3000 m jooksus omaealiste üleliidulise rekordiga 8.04,6 pronksi ja 1974. aastal Nõukogude Liidu juunioride meistrivõistlustel 3000 m takistusjooksus kulla. 1973. aastal võitis ta X ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil 3000 m distantsil hõbeda. 1975. aastal tuli Kriisa 3000 m takistusjooksus ja 8 km murdmaajooksus ning 1982. aastal 10 000 m jooksus Eesti meistriks. 1973. ja 1974. aastal kuulus talle takistusjooksus meistrivõistluste hõbemedal. Ülo Kriisa isiklikud rekordid: 5000 m 13.49,2, 10 000 m 28.42,6, 3000 m takistusjooks 8.42,6.
