Margaret Markvardt. Foto: Merle Sirje Tael/Eesti Ujumisliit
Margaret Markvardt on püstitanud mitu Eesti rekordit ja pürgib rahvusvaheliste tiitlivõistluste tipptulemuste poole. Keskkooli lõpetav ja seejärel USA-sse edasi õppima ning treenima suunduv neiu peab spordis oluliseks eelkõige eneseusku.
Ujumisega alustas Margaret juba Rocca al Mare kooli esimese klassi kehalise kasvatuse tundides. Kord nädalas toimunud basseinitunnile lisandusid aga õige pea ka ujumistreeningud. Margareti vanemate soov oli, et tütar ujumise selgeks saaks, aga sportlikke eesmärke veel ei seatud.
Enne neljanda klassi algust märkas Margareti tollane õpetaja Tiina Veske temas ujumise eeldusi ja soovitas tüdrukul minna treenima Piritale TOP-i ujulasse.
„Tol ajal elasime kesklinnas, koolis käisin Rocca Al Mares ja treenisin Pirital. Vanemad ütlesid, et pean trennides käimisega ise hakkama saama ja arvasid, et tüdinen bussiga seiklemisest peagi ära, aga käin seal siiani,” jutustas Rocca al Mare kooli abiturient.
Lapsena tegeles Margaret veel mitme teise spordialaga, tõsisemalt rühmvõimlemisega. Kui tuli valida kahe spordiala vahel, otsustas ta võimlemisrühma lagunemise tõttu ujumise kasuks. Margaret leiab, et võimlemise taust on ka ujumisele palju juurde andnud.
Lõpetab keskkooli kuldmedaliga
Alguses ujus Margaret kõikides stiilides, aga rohkem liblikat ja kompleksi. Praegu võistleb ta mitmekülgse sportlasena eri distantsidel, aga põhilised on 200 m kompleks-, 100 m liblik-, 50 m ja 100 m seliliujumine. Kõige enam meeldib neiule 200 m kompleksi, mis ei ole aga lihtne ala.
Margaret harjutab TOP Ujumisklubi treenerite Heidi Kaasiku ja Aarne-Vello Kersa käe all kuuel päeval nädalas ja enamasti kaks korda päevas. Keskmine nädala koormus on kümme harjutuskorda.
„Mulle meeldib enne kooli hommikune trenn ära teha, sest see tõmbab päeva käima ja tunnen end siis hästi ning üks suur asi on juba tehtud. Koolipäevadel oli mul pigem raskusi õhtusesse trenni jõudmisega, kuna nii sõit kui ka kõik muu võtsid aega. Tänavu on väga palju aega ja energiat kulunud keskkooli lõpetamisele ning seetõttu on treeningud kannatanud,” lausus noorsportlane.
Õpingutele pühendumine on tasunud: ta lõpetab Rocca al Mare kooli kuldmedaliga. Ta pidas kõige olulisemaks asjadest arusaamist, head hinded olid boonus.
Margaret Markvardt. Foto: Merle Sirje Tael/Eesti Ujumisliit
„Ujumine on vaimselt raske ala”
Ette on tulnud ka raskemaid hetki, kui treeningutahet on nappinud. Siis läheb Margaret ikkagi ujulasse, sest minemata jätmisel tekiksid süümepiinad. Niiviisi saab ta ka väikesest nõrkusmomendist jagu.
Mõnikord, kui korraga on väga palju tegemisi käsil, on Margaret siiski otsustanud treeningust loobuda, sest ta teab, et ei suudaks sel päeval ujumisele täielikult keskenduda ja treeningu kvaliteet kannataks.
„Kõik sõltub treeningu iseloomust. Vahel aitab ujumine end kõigest muust välja lülitada ja hetkes olla. Puhkus ei ole see aga kunagi, pigem on ala vaimselt raske,” sõnas ta.
Margaret harjutab koos kaaslastega, aga pingutada tuleb ikka üksi.
„Kindlasti on grupiga lihtsam treenida kui üksinda. Innustame üksteist ja kui näed, et kellelgi on raske, on endal kergem, kuna sa pole ainuke, kes kannatab,” tõdes ta.
Margareti treeningukava sisaldab veel jõusaalis harjutamist ja pilatesetunde. Vahel püüab ta jõuda ka crossfiti treeningule, et saada keha sitkemaks. Viimasel hooajal ei ole ta üldkehaliste treeningute osakaaluga rahul, sest õpingud on nõudnud oma osa.
Ka taastumine on lootustandval ujujal tiheda päevakava tõttu viimasel ajal veidi tahaplaanile jäänud. Enne võistlusi ja raskel treeninguperioodil püüab ta jõuda massaaži ning kasutada kompressioonriideid. Vajalikud on lihaste venitamine ja rullimine, laagrites ka jäävannid. Lihtsalt lõõgastumist naudib Margaret aga kõige enam.
„Juba väikesena unistasin jõuda olümpiale”
Väikesena Pardikeste võistlussarjas osaledes tundis Margaret esimest korda, et ujumine on tema jaoks ja ta soovis sel alal midagi saavutada. Medalitest ja tiitlivõistlustel osalemisest hakkas ta unistama siis, kui algasid korrapärased treeningud.
„Juba väikese tüdrukuna unistasin jõuda olümpiamängudele ja seal ka medalit võita,” lausus Margaret. „Eesmärkidest ma üldiselt rääkida ei armasta. Teen sporti enda jaoks ja kui ma miskipärast seatud sihti ei saavuta, ei pea ma hiljem ka kellelegi põhjustest aru andma. Võin olla rahul ka tiitlivõistlusele jõudmise ja protsessi nautimise pärast.”
Paremaks tulemuseks hindab Margaret 2017. aasta Euroopa lühiraja meistrivõistluste 16. kohta 200 m kompleksis, kus ta püstitas Eesti rekordi.
„Samal võistlusel ujusin Eesti rekordi ka 100 meetri seliliujumises ja parandasin endalegi üllatuseks isiklikku tipptulemust mitme sekundiga. Nädal hiljem uuendasin Eesti meistrivõistlustel kompleksujumise rekordit veelgi,” rääkis ta.
Margaret peab võisteldes kõige olulisemaks anda endast parim. Seejärel hindab ta pigem aega kui kohta. Tema ootused olenevad ka vormist ja distantsist. Eesti meistrivõistlustel on ta aga vahel pidanud kohta tulemusest olulisemaks.
„Konkurente on mul ka Eestis piisavalt, aga on distantse, mida keegi eriti ujuda ei taha. Näiteks 400 meetri kompleksis mul eriti konkurente ei ole, teistel aladel ei ole ma aga kindlasti alati esimene,” lausus ta.
Viimased aastad on olnud Margaretile raskemad. Möödunud aastal kaotas ta oma treeneri Ain Kaasiku ja muudatused mõjutasid ka tema tulemusi.
„Tean, et alati ei tule maksimumtulemus ja isiklik rekord, ometi on kehvema perioodi ära kannatamine olnud kõige raskem osa. Enne uut tõusu on aga ikka langus,” lausus neiu optimistlikult.
Teisele mandrile kolimine tekitab ärevust
Sügisel asub Margaret õppima ja treenima USA Pennsylvania osariigi ülikoolis.
„Ülikoolist võeti minuga ühendust ja sain sinna täisstipendiumi. Peaeriala ei ole ma veel valinud, otsustada tuleb alles teisel õppeaastal. Vaatan reaalsuuna ja teaduse poole. Võimalik, et kaalun inseneeriat, geenitehnoloogiat või biomeditsiini, aga võib-olla hoopis ärijuhtimist või turundust,” jätab mitmekesiste huvidega neiu valiku avatuks.
Margaret usub, et ujumine jääb alati tema elu üheks osaks, aga mõne teise eriala omandamine võimaldab lisaks potentsiaalsele treeneritööle elus ka midagi muud ette võtta.
„USA ei ole tegelikult mu eelistatuim riik, aga seal õppimine ja treenimine on väga hea võimalus. Kui seal elamine mingil põhjusel siiski vastumeelseks peaks muutuma, on koduuks alati avatud,” sõnas ta.
Margareti sõnul on ujumine teda iseseisvamaks muutnud ja kuigi teisele mandrile kolimine tekitab ärevust, usub ta, et saab katsumustega hakkama. Ta soovitab suurelt unistada ja sihti taotledes ka väiksemaid vahe-eesmärke seada.
„Kõige olulisem on usk iseendasse. Iga väiksema takistuse puhul ei tasu kohe alla anda, vaja on järjepidevalt treenida,” ütles ta.
Isiklikku
Margaret Markvardt
Sünniaeg: 1. aprill 2000
Pikkus 171,5 cm, kaal 64 kg
Treenerid: esimene Tiia Veske, hiljem Ain Kaasik, praegu Heidi Kaasik ja Aarne-Vello Kersa
Klubi: Top Ujumisklubi
Saavutus: 2017. aasta Euroopa lühiraja meistrivõistluste 16. koht 200 m kompleksujumises
Eesti rekordid (kokku 12): 100 m seliliujumises 1.00,34 ja 200 m kompleksujumises 2.12,87; naiskonnaliikmena (kokku 9) 4 x 100 m vabaujumises 3.51,14 ja 4 x 200 m vabaujumises 8.26,50 ning 4 x 100 m kompleksujumises 4.07,94.
Pere on suurim toetaja
Margaret tunnistab, et tema isa, endine kahevõistleja Ago Markvardt on teda sportlasena palju toetanud.
„Vanemad on olnud kogu elu spordiga seotud ja olen neilt palju õppinud,” tõdes neiu. „Mu isa on öelnud, et ta üritab mulle nõu anda, aga ma ei kuula. Arvan, et isegi kui ma seda välja ei näita, olen temalt kindlasti midagi üle võtnud. Mu isa tulemused ja mu pere on mind kindlasti oluliselt motiveerinud, samas ei ole nad mind kunagi sportlaseteele sundinud. Pigem usun, et olen ujujana neile stressi tekitanud. Sellegipoolest on nad mu suurimad toetajad ja nendeta ei oleks ma kindlasti siin, kus ma olen.”
tekst: Kadri Kütt
Artikkel ilmus ajakirjas Jooksja, juuni 2019
