Täispikka artikklid saab lugeda digitaalselt SIIT.
Tekst: Andrus Nilk
Õues lippamine, pallimängud ja rohke liikumine sisustasid Ksenija Balta lapsepõlve. Jooksmine on kaugushüppe Euroopa meistri loomuses olemas, ütleb treener Andrei Nazarov.
Balta debüteeris võistlustel Tallinnas Nõmme mändide all peetud 500 m jooksus. 12-aastane tüdruk Harjumaalt Nissist sai kümnenda koha. ,,Pärast seda oli paha olla,” meenutab Balta. ,,Siis osalesin Harjumaa meistrivõistlustel, sain 60 meetris teise koha. 600 meetris olin kuues, kuid pärast pingutamist tundsin end kohutavalt halvasti, kõik ajas närvi. Lõpuks ütles isa: ,,Hakkame jooksma.” Sörkisin isaga mitu korda ja järgmisel võistlusel lõpetasin 600 meetri juba esimesena. Olen lapsest saadik harjunud jooksma.”
Pärast Balta esikohta Euroopa sisemeistrivõistlustel näitas Eesti televisioon TV 10 olümpiastardi videosalvestust. 12- aastane Ksenija võitis väledalt spurtides 600 m jooksu.
,,Ksenija läbis lõpumeetreid ülihästi, lõdvalt ja vabalt. Jooks on tema loomuses olemas,” ütleb Nazarov.
Jooksmine on Balta treeningukavas möödapääsmatu ja tema etteasted sel tähtsal alal – spordi alusmüür! – tulevad hästi välja. 2006. aastal Prantsusmaal Arles’is mitmevõistlust tehes jooksis Ksenija avapäeva lõpus, neljanda alana 200 m nõtkelt, sujuvalt ja ootamatult kiiresti – 23,05! See aeg püsib siiani Eesti rekordina. Samal hooajal püstitas ta ka 100 m jooksu Eesti rekordi 11,47. Tänavu talvel jäi koduradadel 60 m tõkkejooksus alistamatuks. Ühtlasi on need tulemused selge tõestus, et ainult jooksutreeningutele keskendudes võiks ta samuti midagi suurt korda saata. Kui tuleks valida jooksuala, millele keskenduda, langeks eelistus 400 meetrile.
”Ksenijal pole sprinterile vajalikku jõudu, et teha võimas stardikiirendus,” selgitab Nazarov. ,,Tal tekib juba 60 meetri kohal parematega paarimeetrine vahe. Kuid tema jooksutehnika on ökonoomne. Hoiame jooksuvormi, mine tea, millal tuleb rohkem jooksmises võistelda.”
Loe täispikkuses lugu Jooksja diginumbris SIIN.
