Tiidrek Nurme ekidenil. FOTO: MALLOR MALMRE/JOOKSUPORTAAL |
Tiidrek Nurme tahab joosta sel sügisel Hispaanias Valencias oma elu esimese maratoni eesmärgiga täita 2016. aasta Rio olümpiamängude norm 2:17.
Just olümpia on põhjus, miks saarlane tahab maratoni joosta. “Üks mu unistusi on taaskord oümpiamängudel võistelda,” kinnitas Nurme. Sel hooajal üritas ta täita ka 5000 meetri jooksus normi 13.25,00, kuid see ei õnnestunud. “Terviserikete tõttu läks hooaeg kehvasti ja norm jäi täitmata. Sügis tuli peale. Staadionijooksud said läbi. Trenni tahtsin teha ja välkautseid oli ka vaja. Nii otsustasingi maratoni kasuks. Vaatame, mis tuleb,” põhjendas Nurme Jooksuportaalile osalemist esimesel maratonil.
Kus Nurme maratoni jookseb, ei ole praeguseks veel 100 protsenti kindel. Üheks variandiks on 25. oktoobril Saksamaal Frankfurti maraton ja teiseks võimaluseks 15. novembril Hispaanias Valencia maraton. 18. novembril 30-aastaseks saav Nurme ise kipub kalduma viimase kasuks. “Frankfurt on ikka veel lahtine. Lähtun enda füüsilisest seisundist. Selle nädala jooksul saab selgeks, kus täpselt maratoni jooksen,” arvas Nurme.
Nurme hirmu esimese maratoni ees ei tunne, kuid ütleb, et kindlasti ei alahinda ta nii pikka distantsi. Poolmaratoni kogemus on tal olemas. Kaks aastat tagasi jooksis saarlane Roomas Eesti kõigi aegade teise tulemuse 1:03.13. Pavel Loskutovi rekord jäi toona 13 sekundi kaugusele. “Päris tühje koha pealt ma maratoni jooksma ei lähe. Eesmärk on anda ettevalmistuses parim, et olla maratonil heal tasemel ja teha korralik jooks, mitte minna proovima,” sõnas Nurme, kes alates augusti teisest poolest keskendus ainult maratoni suunitlusega treeningutele. Maratoni Eesti rekordi 2:08.53 ületamisse ta ei usu, kuid olümpianormi täitmisse usub.
Maratonis hea tulemuse jooksmine sõltub trassist, ilmastikuoludest, tempost, ettevalmistusest ja konkurentsist. “Neljast kolm on minu teha. Trassivalik, tempo ja ettevalmistus. Minust ei sõltu ilm ja ka see, kui kiiresti teised jooksevad,” tõdes Nurme. Kui Roman Fosti Pekingi MMi maratonil katkestas ligi 40% jooksjatest palavuse tõttu, siis Nurme esimesel maratoni seda ei juhtu. Ideaalne õhutemperatuur maratoni jooksmiseks on +7 kuni +15 vahel.
Kui head maratonijooksjad kipuvad olema väikest kasvu, kerged ja peened, siis Tiidrek Nurme kohta seda öelda ei saa 185 cm ja 70-kilose kaalu juures. “Minu kehaehitus ei ole ökonoomne, kuid selle eest on seda jooksutehnika. Olen üsna hea rütmiga jooksja. Maratoni treeninguid olen teinud aastaid, ka staadionijooksudeks valmistudes,” nentis Nurme. Ta on arvestanud, et suurem keha vajab joogipunktides rohkem energiat ja kulutab ka rohkem. “Lõpuks mängib rolli, kuidas ma tulen toime selle kehaga, mis mulle antud, mitte nõrkusest või tugevusest, mis tundub parasjagu olevat,” märkis Nurme.
Staadionijookse ta veel maha matnud ei ole, kuid midagi kindlat praegu veel ei ütle.“Kõik sõltub sellest sügisest, kas ma olümpianormi täidan või mitte. Ideaalis võiksin järgmisel aastal teha staadionil teha korraliku hooaja. Praegu ma saan nii kaugele vaid unistustes vaadata,” leidis Nurme. 10 000 meetri peale tipptasemel ta keskenduda ei tahaks, sest kui ikka pooleteise ringiga suurvõistlustel sisse tehakse ei paku see just huvi. “Maratonis on igaüks võitja, kes lõpetab,” lisas Nurme. 5000 meetris loodab ta veel korralike starte teha.
JOOKSUPORTAAL