Suusatamise olümpia pronksi ja MM-i hõbemedali omanik Jaak Mae jagab harrastajatele näpunäiteid, kuidas talvehooajale üleminna.
Tekst: Lauri Birkan
Jaak Mae arvates jooksususse päris nurka viskama ei peaks. Tippsportlased käivad ju talvelgi jooksmas, et oma alale vaheldust leida, miks mitte ka harrastajad? Kui eesmärk on talvel just suusatamist nautida, oleks kuulsa suusamehe sõnul kõige lihtsam lähtuda ilmast: niikaua kuni lund veel pole, võib tegeleda võrdselt jooksmise, kepikõnni kui ka imitatsiooniga. Viimane on juba märksa rohkem suusatamise moodi, liikumine käib üle kanna. „Imitatsiooni sobib teha metsasemas kohas, kus on ka väiksemat sorti tõus – et ka ülakeha saaks vajalikku koormust. Headeks trennipaikadeks on terviserajad ja suusakeskused, kus sageli leiab ka harrastajatele mõeldud treeningrühmi, kelle seltsis on lõbusam treenida,” räägib Mae, kelle sõnul tuleks kasuks seegi, kui kõrvalt oskajam inimene tehnikat jälgiks ning lihtsamaidki näpunäiteid jagaks. „Mida selgemad on elementaarsemad põhitõed, seda nauditavam on trenn,” teab Mae. „Ka tipud lihvivad tehnikaelemente läbi kogu hooaja, nädalast nädalasse.” Pidevalt tuleks treenida ka suuskadel tasakaalu: näiteks pikemalt ühel suusal libiseda ja ilma keppideta sõita. Klassikasuusk peab sellisteks harjutusteks olema alati korralikult pidav, vastasel juhul tehakse kasu asemel pigem kahju.
Mae soovitab imitatsioonitrenni ka jooksmisega siduda – tehes neid ühes trennis vahelduvalt. „Näiteks liigud mäkke imitatsiooniga, mäest alla ja siledal aga joostes,” õpetab suusamees. „Imitatsiooni võiks teha pigem rahulikus tempos ning algul piisab ka tunniajasest trennist. Harrastajad kipuvad algul intensiivsusega liialdama ja seda tuleks vältida.”
Libisemisnauding on vaeva väärt
Rääkides varustusest tuleks Mae sõnul esmalt oma suusad üle vaadata – iseäranis siis, kui need jäid kevadel enne suvepuhkusele saatmist hooldamata – ja käia suusapõhjad parafiiniga üle. Kes seda ise ei oska, võiks kindlasti spetsialisti poole pöörduda, sest saadud libisemisnauding on vaeva väärt. „Kui klassikastiili armastajal on kaal vahepeal muutunud, tähendab see automaatselt ka pidamisala muutust, ning see tuleb uuesti kindlaks teha,” räägib Mae. Suurema kaaluga on pidamisala lühem, väiksemaga aga pikem. Pidamisala saab mõõta nii spetsiaalset atribuutikat kasutades kui ka vana hea „paberilehe metoodikaga”.
Varustust – iseäranis suuski – soovitab ta valida vähemalt keskmise hinnakategooriaga toodete hulgast, kui rahakott seda vähegi välja kannatab. Väliselt ei ole tipp- ja ja tavasuusa erinevus nii suur, kui näiteks sõiduauto ja vormeli vahel, oluline vahe on aga suusaehituses. „Odavamad suusad väga libisemisnaudingut ei paku, nendega sobib pigem matkata või niisama lumel seista,” sõnab Mae. „Lisaks oluliselt parematele libisemisomadustele on tippsuusk ka kergem.”
Mae hinnangul sobivad suusatamiseks ka jooksuriided. Mida ta aga kindlasti ei soovita, on kiledressid. Suusariided võiksid olla küll tuultpidavad, kuid ka korralikult hingavad. „Külmema ilmaga tuleks kanda kindlasti spetsiaalset sooja aluspesu,” märgib Mae. „Kasutada tuleb alati korralikku mütsi, sokke ja kindaid, mis vastavalt ilmale erineva külmataluvusega. Päris külmaga võib kasutada ka kõrvaklappe või peapaela, millega kõrvu kinni katta. Väga praktiline on ka suusavest, mida saab vajadusel alati maha võtta.”
Kokkuvõtteks:
- Väldi alguses intensiivset treenimist (kohe ei tohi võistelda!)
- Vaata varustus üle!
- Ole järjepidev (treeni regulaarselt nii füüsist kui ka tehnikat)
- Ära muretse trenni ajal muude asjade pärast. Ära vaata pidevalt kella, ole mõtetega trenni juures.
Küsi spetsialistilt nõu!
Kõige lihtsam ja stressivabam on varustusega koos poodi minna ja paluda see oma ala spetsialistidel üle vaadata. A&T Spordis on nii pidamisala määramine, konsultasioon kui ka nõuanded tasuta. Kui suusa muster on kahjustunud, või põhi kriimune, siis hooaja alguses oleks mõistlik suuskadele teha ka kivilihv – võime uhkusega öelda, et Baltimaade moodsaim kivilihvimasin asub just Tallinnas A&T Sport suusahoolduses.
A&T Spordi juhataja Olaf Mihelson
UUTE SUUSKADE ETTEVALMISTUS
1. Poleeri „karukeelega” umbes 20 – 30 korda
2. Harja vask- või mix-harjaga ninast kannani 10 – 15 korda
3. Puhasta suusapõhi pehme määrdega (Briko kollane). Eemalda soojalt.
4. Täida/ immuta põhi jälle pehme määrdega (Briko kollane)
5. Jahuta/ kuumuta 4 – 5 korda, võib isegi lisada natuke määret.
6. Eemalda määre kui suusk on jahtunud, siis harja vask- või mix-harjaga.
7. Sulata alla nüüd juba ilmale sobiv libisemismääre. Lase jahtuda toatemperatuuril.
8. Eemalda määre ja harja vask- või mix-harjaga, poleeri nailonharjaga.
9. Karesta pidamisala kuiva liivapaberiga (karedus 100/150)
10. Puhasta ja kata suusad alati peale suusatamist määrdega (vt.esimesed 3-4 punkti), kasutades juba ilmale sobivat määret. Oluline on mitte kasutada määrdeeemaldit libisemisalal, välja arvatud siis, kui seal on väga kleepuv määre.
NB! Triikraud peaks olema sellisel temperatuuril, et alla panes määre tilguks suusale, kuid ei „suitseks”. Pane alla piisav kiht, et raua ja suusa vahel oleks alati määret. Alusta triikimist ninast ja liigu suusa kannani ühe pideva sujuva liigutusega. Ära jäta rauda suusal paigale, kuna suusapõhi võib saada kõrvetada. Korda tegevust 2 – 3 korda. Jälgi, et ei triigiks liiga palju kordi, kuna põhi võib üle kuumeneda. Libisemismäärde panekul väldi triikraua sattumist pidamisalale.
A&T Sport
SUUSKADE HOOLDUS
1. Peale määrde-eemaldi kasutamist tuleb tingimata suusad puhastada pehme määrdega. Sinu suuskade iga pikeneb tunduvalt, kui määrid suuski enne suusatama minekut. Määrde kulumine sõltub lume tüübist, teraline lumi kulutab rohkem.
2. Kõrgem õhuniiskus nõuab määrdes rohkem fluori. Kasutades fluorimäärdeid, tuleks põhjad sõidujärgselt kindlasti puhastada Briko punase või kollase määrdega, kohe plastsikliga maha võtta ning harjata vaskharjaga.
3. Korda määrimist ja jäta määre suusale alla, kui suusad jäävad „seisma”. Sellisel puhul kasutatakse määret kaitsekihina, et põhi ei oksüdeeruks ega läheks „halliks”. Suuskade transpordil kasutada spetsiaalseid kinnitusi, et põhjad ei saaks vigastada.
A&T Sport
Suuskade pidamisala määramine „paberilehe meetodi” abil
Aseta suusad siledale ja tasasele pinnale, paberilehe peale
Seisa täistallaga suuskadel, samal ajal kui abiline paberilehte liigutada püüab.
Pidamisalaks loetakse just seda ala, mille ulatuses paberileht suusa all liigub
A&T Sport
Riietu targalt!
Eestis valitsevat talveilma võib jagada kolme erinevat riietust nõudvaks temperatuuritsooniks:
plusskraadid kuni -1ºC – pehme talveilm, millega külmumisoht on väga madal. Ka laskumistel ei jõua märjaks higistatud keha maha jahtuda. Spordipesu ja suusadress on kogu vajadus.
-3ºC kuni -10ºC – mõõdukas talvekülm, tavapärane trenniriietus sobib siiski ka maratonile, kõvema tuule puhul tuleb hakata osasid näo- ja kehapiirkondi eraldi kaitsma. Pikematel laskumistel võib tekkida külmatunne ka muidu sobivana tunduvas riietuses. Rahulikel kulgejatel on väga oluline lisada spordipesule kerge fliisikiht.
-11ºC ja külmem – sellise külmaga tuleb riietumisele pöörata juba erilist tähelepanu, et hea tervisega koju naasta. Riiete tuulepidavus peab olema keskmisest kõrgem, näonahka tuleb kaitsa riidest maski või plaastritega, suusakinnastele lisaks võib kasutada aluskindaid.
Tuule mõju muudab eelnevat tabelit oluliselt, sest kõva tormituulega tajub inimene 0-kraadist temperatuuri samaväärsena kui 10-kraadist pakast, sest tuul puhub läbi riiete ja jahutab kehapinda palju aktiivsemalt kui seisev õhk. Tasub arvestada ka faktiga, et päris tuuletu pole suusataja distants kunagi, sest ka loodusliku tuulevaikuse puhul liigub suusataja pikematel laskumistel 30 – 50km/h, mis tekitab õhu aktiivse liikumise vastu suusataja keha. Tuultpidavate riiete puhul kehtib üldjuhul reegel, et tuult takistatakse vaid ühe riidekihiga – näiteks tuuletõkkega pesukihi peale veel kilejaid riideid ladudes tekitame niiskuse kogumise kahe tuuletõkkekihi vahele ja see aurustub sealt väga kaua.
Head trenniriided on kerged ja kiiresti kuivavad
Trenniriiete kuivamiskiirust on kodustes tingimustes väga lihtne määrata neid pesumasinast välja võttes. Head trenniriided – alates spordipesust lõpetades jaki ja mütsiga – on pesumasina tsentrifuugimise režiimilt väljudes ainult natuke raskemad, kui kuivanuna. Kui riideese on pesumasinast välja võttes raske nagu vettinud põrandakalts, on ta samas olekus ka siis, kui temasse 2-3 tundi higistatud on. Riietuse kuivamiskiirusest sõltub, kas veame seda veekogust külma kompressina endaga kaasas või aurustub see sõidu ajal juba suures osas väliskeskkonda.
Risto Roonet: Craft spordirõivaste maaletooja Seefeld OÜ juhataja
