Inimkond on alati tahtnud ronida aina kõrgemale, liikuda aina kiiremini ja aina kaugemale. Seetõttu pole imestada, et endale seatakse ka personaalseid väljakutseid, millega elu mitmekülgsemaks ja huvitavamaks muuta. Üks asi, mille osas paljud mõtlevad, et „vähemalt kord elus võiks ära teha“, on maraton, pikka ettevalmistust vajav füüsiline katsumus, mille läbimise üle võib ka mitu aastat hiljem uhkust tunda.
Mõtteid maratoniks valmistumiseks jagab Spordiklubi Impuls.
Maratoni läbimine on midagi erilist ja ükskõik kui kurnatuna finišijoon ületatakse, on see vapustavalt imeline tunne, mida võivad tõenäoliselt kinnitada kõik, kes on seda omal nahal kogenud.
Tõsi, tegu on spordi kroonimata kuningaga, kuhu ei saa minna kerget võitu võtma. Maratoni läbimise kohta öeldakse lausa, et tegu pole niivõrd füüsilise kui hoopis vaimse jõuprooviga. See tähendab et maratonil osaleja ei pea tingimata olema tippsportlane, vaid sellega saab teadlikult treenides hakkama ka täiesti tavaline inimene.
Kas rattamaratoni edukas läbimine võiks kuuluda ka sinu isiklike edulugude sekka?
Suusa-, jooksu- või rattamaraton?
Maraton ei tähenda kilomeetrite läbimist ainult jooksusammul või suuskadel. Neile, kelle eelistatud liikumisviis on kaherattaline, on ka vaid Eesti piires rohkelt erinevaid rattamaratone. Eesti esimene rattamaraton, Tartu Rattaralli, toimus juba 1982. aastal. Umbes 130km pikkune Tartu Rattaralli vahetab üle aasta trajektoori, kuid toimub igal aastal maikuus.
Lisaks maanteeratastele sõidetakse maratoni ka maastikuratastega. Kaks tuntuimat maastikurattamaratoni on 2000. aastal alguse saanud Otepää rattamaraton ning 1998. aastal alustanud Tartu Rattamaraton, mis kulgeb Tartu Maratoni trassil.
Tasa sõuad, kaugele jõuad – vanasõna, mis kehtib ka rattamaailmas
Kui jooksumaratoniks treenimine võib võtta aastaid, siis pool- ja täispikaks rattamaratoniks treenimist soovitatakse alustada kolm kuni neli kuud enne plaanitavat võistlust ning vähemalt sellise ajakuluga võiks arvestada ka rattamaratonile mõeldes. See sõltub loomulikult ka üldisest treenituse tasemest – pigem tasub alustada treeningutega tasa ja targu, kui kiirustades ja vigu tehes. Suviseks rattamaratoniks valmistumine algab aga tihti enne, kui ilm mugavaks rattasõiduks kohane on.
Lisalugemist – tutvu siit spinningutreeneri mitmekülgse karjääri ja treeneriametini jõudmise looga.
Mida teha, kui osalemismõte lööb pähe nädal enne maratoni algust ja siiani on rattasõit piirdunud mõnekilomeetriste sutsudega? Siis ei ole mõtet enda heaolu huvides üle pingutada ja hambad ristis osalema tormata.
Selle asemel võiks plaanidesse lisada mõne hiljem toimuva maratoni või siis lükata osalemisidee järgmisesse aasta plaanidesse ning põhjalikult ette valmistuda.
Rattamaratonil osalemine on kättesaadav ja jõukohane igaühele, kes soovib asja ette võtta. Ettevalmistamist mõjutavad erinevused sõltuvad vaid sellest, kui palju inimene regulaarselt treenib ning mis kogemus tal varasemalt rattasõiduga on.
Lisalugemist – artikkel trennirõõmust, et mitmed kuud vältavad treeningud üksluisena ei tunduks.
Spinningutrenn aitab rattasõiduks valmistuda ka talvekuudel
Kindlasti peaks esimene samm olema treeneriga konsulteerimine. Koos asjatundjaga saab selge ülevaate hetkevormist, seada paika realistlikud eesmärgid ja luua treeningkava, mis lubab tervist kahjustamata seatud eesmärgid ka täita. Kuigi kõige parem on treeninguid läbi viia õues ja selle rattaga, millega plaanid maratonil osaleda, ei saa Eesti kliimas ja oludes jääda lootma õues treenimise peale.
Oletame, et soovitud rattamaratoni trass on järskude tõusudega aga kodu lähedal on ainult lauskmaa, kus tõusu võtmise harjutamine pole võimalik. Või on väljas nii jäine ja libe, et ratas ei püsiks püsti isegi siis, kui naelkummid alla panna. Ega trenn selle tõttu tegemata ei jää – vaja on lihtsalt leida teisi variante. Maratoniks ettevalmistavat trenni saab väga edukalt ja tulemusrikkalt teha ka siseruumides.
Rattasõidufännile on peaaegu et ideaalne lahendus spinningutrenn, mis aitab kehal rattasõiduga harjuda ja kus saab tänu programmeeritavatele ratastele paika panna just sellise trassi, mida vaja.
Lisalugemist – missugune spinningutreening sobib alustajale ja missugune edasijõudnule?
Tark treenimine viib maratonile
Kõige tähtsam on muidugi regulaarne trenn koos taastumispäevade ja õige toitumisega. Isegi kui alustad maratoniks treenimisega aasta aega enne maratoni stardipauku aga jõuad spinningusse vaid korra kuus, ei ole sellest väga suurt kasu. Aktiivsemaid treeningkordi võiks nädalas olla kaks kuni kolm korda, kuid täpsema plaani saab paika panna just koos treeneriga. Treener aitab vältida ka entusiastlike alustajate proovikivi ehk ületreenimist.
Ületreenimist aitab vältida nii personaalse treeningkava jälgimine kui ka kehale piisava vahelduse pakkumine. Rattamaratoniks valmistumine ei tähenda üksnes ratta sõtkumist. Abiks on ka mitmed teised spordialad. Kuna nii spinningus kui rattasõidus on eriti suur koormus just jalgadel, on lihaseid kindlasti vaja lõõgastada ja venitada.
Lisalugemist – hoidu vigastustest, soojenda, lõdvestu, venita!
Üheks variandiks on regulaarselt massaažis käimine, kuid abiks on ka venitusharjutused või näiteks joogaga tegelemine. Pole vist vaja mainidagi, et oluline on ka nii trennieelne soojendus kui ka trenni õige lõpetamine.
Spordiklubi Impuls – Tipptasemel spordiklubi Tallinnas ja Tartus koos basseinide ja spinningusaalidega. Kutsume spinningutreeningusse ning proovima.
Artikkel valmis koostöös Spordiklubiga Impuls.
