Ligi 30 aasta Eesti ehitusturul tegutsenud Maru ehituskontsern hoiab ettevõtte väärtuste skaalal väga kõrgel kohal tippsportlaste toetamist ning innustab mitmel erineval moel liikuma ka oma töötajaid ja koostööpartnereid.
„Kõige sagedamini kõlab Maru Ehituse, Maru Metalli ja Maru Betoonitööde nimi ilmselt seoses järvejooksude sarjaga,“ nendib Maru Betoonitööde juhatuse liige Taavi Varb. „Nagu elus sageli, mängis siingi märkimisväärset rolli juhus. Kuna Tallinna Vesi ühel hetkel otsustas jooksusarja võõrustamise lõpetada, jõudiski järvejooksude etapp 2020. aastal meie hoovile Järvevana teel. Sealt edasi oli juba väike samm nimisponsoriks saamiseni. Igal juhul oleme uhked, et saame Eesti üht omanäolisemat jooksuürituste sarja aidata ellu viia.“
Traditsiooni kohaselt toimub ka tänavu Maru järvejooksude sarjas neli etappi. Hooaeg avatakse 5. mail, mil spordisõbrad saavad juba 53. korda teha joostes ringi peale Harku järvele. 8. juunil antakse start jooksule ümber Paunküla veehoidla, mida sarja kõige värskema etapina korraldatakse alles teist korda. 13. juulil mõõdetakse jooksusammudega üle rada ümber Pühajärve ja 17. augustil toimub sarja viimase etapina Ülemiste järve jooks.
Ümber järvede klassikud
„Kevadel alustame kõige lühema, 6,5kilomeetrise Harku etapiga,“ selgitas Taavi Varb tänavust veidi muutunud jooksude järjekorda. „Saavad ka veidi kesisema ettevalmistusega jooksusõbrad jõukohase katsumuse ja järgmisteks etappideks, kus distantside pikkus on kasvavas jadas, hoogu koguda. Eelmisel aastal esmakordselt toimunud Paunküla veehoidla jooksu nihutasime aprillist juunisse, mis peaks ehk osalejatele veidi paremini ajaliselt sobima, ja igas kuus on läbi suve siis täpselt üks järvejooks.“
Kui enne koroona-aastaid küündis starti tulnute arv parimatel päevadel 800 jooksja kanti, siis viiruseperiood põhjustas tagasilööke. Mullu aga täheldati taas huviliste arvu kasvu ja eesmärgina piilutakse maagilise 1000 jooksja piiri poole.
„Järvejooksud pole sellised veri ninast välja saavutusüritused,“ kirjeldas sarja eripära Maru Ehituse objektijuht ja suur jooksuentusiast Kaur Kuuskmäe. „Tõsi, Roman Fosti ja teised tipud eesotsas ajavad iga sekundit taga, aga palju on just neid, kes tulevad mõnusas keskkonnas liikumisest rõõmu tundma. Sportlik päev perega vabas õhus, kaunis looduses. Pisemad lapsed saab jätta võistluskeskusesse, kus neile on piisavalt mängulist tegevust. Suuremad saavad kaasa lüüa lühematel, paarikilomeetristel jooksudel. Neile, kes joosta ei saa või ei jaksa, pakume pargi- või metsadistantse kepikõnniks või niisama jalutamiseks.“
„Ega kõik eestlased ole nakatunud „tingimata pean naabrist parem olema“ mentaliteediga,“ muigab ka tema kolleeg, samuti kiirete jalgadega objektijuht Ksenja Rööpson. „Järjest rohkem näeme radadel nautlejaid. Naljaga pooleks võib ju järvejooksude unikaalsuseks pidada tõika, et neil ei ole võimalik lõigata. Ka distantsid pole klassikalised 5 ja 10 kilomeetrit või täpselt poolmaraton. Järvejooksud on ühelt poolt juba traditsiooniga üritused kombineerituna modernse korraldusega.“
Tippudega koos trenni
Klassikaks võib juba pidada ka Maru kontserni koostööd suusaliiduga. Tänavugi ilutsevad Kristjan Ilvese ning Susan Külma võistlusvormidel Maru Ehituse ja Maru Betoonitööde logod. „Lisaks turunduslikele ja reklaami eesmärkidele, käivad tippsportlased sõna otseses mõttes meie töötajate vormi parandamas,“ selgitas Taavi Varb metseenlusega kaasnevaid hästi kasutust leidnud praktilisi võimalusi. „Hooaja eel või järel oleme korraldanud meie ettevõtetes ühistreeninguid. Kindlasti aitab motivatsiooni tõsta, kui ikka Eesti parim talisportlane sind ja kolleege juhendab. Sporditipud on aidanud meie harrastusjooksjatele koostada konkreetseid treeninguplaane, kuidas kasvõi nendeks samadeks järvejooksudeks valmistuda.“
Küsimusele, miks just jooksmisele keskendutakse, leiab Taavi Varb vägagi pragmaatilise vastuse: „Kõige lihtsam ala! Peale tossude pole mingit erilist varustust vaja – rattasport või ralli oleks selles mõttes palju keerulisem ja kulukam. Igaüks oskab joosta, see ei vaja aastatepikkust peene tehnika omandamist nagu mõnes pallimängus tarvis. Ka saab joosta sisuliselt igal pool, pole tarvis eraldi taristut.“
„Mis ei tähenda muidugi, et kõik meie 350 töötajat ainult jooksuga saavadki tegeleda,“ täiendab Ksenja Rööpson. „Tervitame iga aktiivse puhkuse ja liikumisega seotud mõtet ning oleme leidnud ka hulga muid võimalusi kolleegidega ühiseks tegevuseks. Näiteks viimased talvepäevad toimusid Itaalias, kus lisaks suusatamisele-lumelauasõidule said Maru inimesed kaasa elada ka laskesuusatamise MK-etapile. Meie oma Susanile raja ääres kaasa elamine pakub vägagi võimsaid emotsioone.“
Et Susani ema töötab Maru kontsernis juba 25 aastat, pole põhjust väga pikalt nuputada, miks otsustati õlg alla panna just finantsjuhi andeka tütre laskesuusakarjäärile. Rahulolu pakub sedalaadi koostöö mõlemale poolele.
45 päevaga sammumiljonäriks
Tänavugi ootab Maru rahvast ees kevadine sammude kogumise väljakutse. YuMuuv keskkonnas on iga osaleja tulemused kannustava edetabelina pidevalt nähtaval, mis omakorda tähendab ränka rebimist.
„Selle ürituse võtsid inimesed küll väga suure innuga omaks,“ selgitab Kaur Kuuskmäe. „Osalejaid oli esimesel aastal 41, järgmisel juba 57. Kui mõnigi arvas, et oh, ma kõnnin oma arust ju päris palju, siis kolleegidega võrdlusse asudes selgus, et teised sibavad veelgi rohkem. Võitja kogus üle miljoni sammu. Keskmiselt üle 25 000 sammu 45 päeva järjest. Tehke järele! Saab näha, kas tänavu jääb see rekord püsima.“
Ekstreemsustega meeldib Maru inimestele end „piinata“ mitmel moel. Näiteks võetakse osa kestvusjooksust Tipust Topini. Ameerikast üles korjatud idee on Eesti oludele kohandatud selliselt, et start antakse Munamäe tipus ja finišijoon asub Pirita velotrekil. 337 kilomeetrit tuleb 10-liikmelisel tiimil läbida katkematu teatejooksuna.
„Kes on korra käinud, ei suuda enam loobuda,“ tunnistab Kaur Kuuskmäe, et sedalaadi üritus tekitab sõltuvust. „Distantsid on erineva pikkusega, igaüks saab joosta nii öösel kui ka päeval kokku veidi üle 30 kilomeetri. Tiimid liiguvad kahe autoga kaasa, osa saab vahel kuskil veidi keha kinnitada ja sõba silmale lasta. Aga sisuliselt oled 30 tundi järjest rajal. See on paras vaimutrenn, kuidas suures väsimuses mitte lasta pingetel jõudu võtta, vaid tiimis koostööd teha.“
„Just, koostöö!“ haarab sõnal sabast Taavi Varb. „Koostööd ei tee ju firmad või ettevõtted, ehkki nii end sageli väljendatakse. Vaid ikka inimesed. Ja just selle koostöö lihvimiseks pole palju paremat vahendit kui ühised trennid olemas. Kui sa ikka jooksurajal saad asjad klappima, pole mingi probleem ka töiselt kooskõla leida. Seepärast utsitame jooksurajale mitte ainult oma töötajaid, vaid ka teiste, partnerfirmade inimesi. Mõjub hästi, proovige,“ julgustab Varb tossudelt tolmu pühkima.
„Kui me kogu selle sportima meelitamise teema juures üldse midagi tagasilöökidest oleme õppinud, siis seda, et ei tohi liiga vara loobuda. Inimesed vajavad aega harjumiseks. Kui esimeses trennis ongi ainult viis inimest kohal ja teises seitse, siis ei tohi mõtet maha matta ja loobuda. Nad tulevad, ehkki pikkamisi. Ja isegi neid, kes kunagi trenni ei tulegi, olen kuulnud väljaspool maja kiitmas, et küll on meil tore ettevõtte, näe mis võimalusi pakutakse ja väärtusi hinnatakse. Samm edasi igal juhul.“
Järgmine võimalus ootab Maru inimesi juba 3. veebruaril kell 12 Nõmme suusakeskuses: suusatehnika trenn Raul Ollega, mitte laupäev resti õllega. Teeb kadedaks?
Tekst: Rasmus Rekand
Fotod: erakogu
