Eestis on südame- ja veresoonkonnahaigused peamiseks surmapõhjuseks, seega on tähtis oma südame tervise eest hoolt kanda. Lihtne muudatus toitumises ja elustiilis võib mängida suurt rolli, et tervemalt elada. Toitumisnõustaja jagab nõuandeid, kuidas toetada südant tervisliku toitumise, regulaarse liikumise ja ka igapäevaste nutiseadmete abil.
Süda on meie keha olulisim organ ja peaksime teadlikult tähelepanu pöörama selle tervisele. Eestis on südame-veresoonkonnahaigused surmapõhjusena esikohal, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest. Lisaks ei ole vähem tähtis südamehaigustest tingitud invaliidsus – ligikaudu 29% kõigi puuete puhul on põhjustaks justnimelt südame- ja veresoonkonnahaigused. „Südame tervis algab teadlikest valikutest,” tõdeb toitumisnõustaja Teele Teder ning soovitab keskenduda just lihtsatele, järjepidevatele harjumustele, mis aitavad hoida südant tugeva ja tervena.
Toitumisnõustaja Teele Tederi sõnul saab südame tervise toetamiseks palju ära teha toitumise ja elustiili muutmise abil. „Esmalt tuleks loobuda harjumustest, mis südant kahjustavad – näiteks suitsetamisest ja alkoholi liigtarbimisest. Samuti võiks piirata tavalise valge soola tarbimist, kuna liigne naatrium tõstab vererõhku,” selgitab Teder. “Täiskasvanu päevane soolakogus võiks jääda ühe teelusikatäie piiresse, kuid paljud meist tarbivad seda tunduvalt rohkem.”
Südame tervise seisukohalt soovitab Teder vahemeremaade dieeti, mis sisaldab palju köögivilju, täisteratooteid, kala ning tervislikke rasvu. „Südamele meeldib, kui vähemalt 80% toidust on taimne ja loomsetest toodetest võiks eelistada pigem linnuliha ja kala,” selgitab Teder. Samuti soovitab ta tarbida monoküllastumata rasvhappeid sisaldavaid toite nagu pähklid, seemned ja ekstra neitsioliiviõli, mis toetavad südame tööd. „Oliiviõli valimisel tuleks eelistada värsket õli, millel on kerge muru lõhn,” annab ta soovituse.
Liikumine on südame tervisele hädavajalik. „Euroopa Kardioloogide Selts soovitab igapäevaseks südame tervise kaitseks vähemalt 30 minutit mõõdukat liikumist,” tõdeb Teder. Tema sõnul ei pea liikumine olema intensiivne, oluline on regulaarsus – isegi mõõdukas liikumine nagu kõndimine või jalgrattasõit on südamele kasulik. “Nutikell võib siin olla heaks abiliseks – selle abil saab oma liikumisaktiivsust jälgida ja veenduda, et päevane aktiivsus oleks piisav. Samuti aitavad nutikellad ka sobivat pulssi jälgida,” selgitab Teder.
Kiire elutempo juures on eriti oluline, et meie elustiil toetaks südame tervist. “Nii mõnelgi juhul võivad nutikellad motiveerida liikuma – kui ikka tööpäeva lõpus avastad, et oled päeva jooksul vaid 1000 sammu teinud, siis saab igaüks aru, et tervisele see pigem hästi ei mõju,” arvab toitumisnõustaja.
Hiljuti turule tulnud Huawei Watch D2 nutikellaga saab lisaks teiste tervisenäitajate jälgimisele ka ööpäevaringselt vererõhku mõõta. “See võimaldab oma näitajaid jälgida ja märgata ebakorrapärasusi varakult ning vajadusel arstile andmed ette näidata,” räägib tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina sellest, kuidas uus nutikell võib oluliselt kaasa aidata probleemide varasele tuvastamisele.
Tederi sõnul on sellised andmed, mida nutikellad koguvad, väärtuslikud tervisliku elustiili hoidmisel. „Lisaks vererõhu jälgimisele võib näiteks stressimõõtja aidata meil jälgida, kas isu on tingitud stressist või tõelisest näljast. Kui märkame, et stressitase on kõrge, saame teha midagi rahustavat,” leiab ta.
