 |
| 1972. aasta koolinoorte spartakiaad Kiievis. Enn Sellik võtab üle teatepulga ja läbib 4×400 m jooksus oma vahetuse 49,2 sekundiga. Võistkond saavutas teise koha. Foto. Enn Selliku erakogu. |
Noorteklassis edu saavutamise saladused
Vaadake, kui aeglaselt ma jooksin trennis lõike. Boss (Manfred Tõnisson) oli niivõrd kõva mees, et teda ei liigutanud isegi NSVL – Prantsusmaa maavõistlus. Ta arendas talvel vastupidavust. Talvised tulemused sünnivad mahutreeningu arvelt. Need, kelle 3000 m isiklik rekord on 9.00,0, teie võistluskiirus on 1.12 ringi (400 m) kohta. Trennis iga pikem lõik tuleb joosta aeglasemalt, alla 400 m lõiku võib joosta võistluskiirusest kiiremini. Kui 3000 m isiklik rekord on 9.00,0 ja trennis joosta 1000 m lõike alla 3 minuti, siis oled suvel “pommiaugus” ja imestad, miks joosta ei jaksa. Edasiminek toimub noorteklassis mahu arvelt. See ongi noorteklassi treeningute moto. Jooksin pärast pikki lõike (1000 m – 3000 m) tavaliselt 3-4 x 100 m. Need 100 m lõigud olid rütmijooksud, aga mitte “silmad punnis panemine”.
Olin detsembris Rumeenias laagris ja pärast ühte sellist trenni tuli minu juurde 800 m jooksja Panomarjov ning küsis: “Kust sa võtad sellise tarkuse, see on super.” Aastad läksid. Tulid treeningud mäestikus. Pärast aeglast pikka krossi Kirgiisias (30 km 1:45.00) jooksin peale 4 x 100 m. Nii igal nädalal. Ma jooksin aastaringselt 100 m rütmijookse.
100-300 m lõigud arendavad kiirust, 400-800 m lõigud tulemuste parandamist põhidistantsil, 1000-3000 m lõigud vastupidavust. Kui liita need treeningud pikkade krossidega kokku, saavutatakse edu. Niimoodi harjutades jõudsin ma tasemele, kus jooksin trennis tempokrosse kiirusega 2.55-3.00 km kohta, 15 km 44-45 minutiga, 20 km 59.37-ga, 10 km 29.40-30.00. Jooksu lõpus oli pulss 160-165. Alustasin jooksmist trennis kiirusega 6.00 km kohta.
Lõikude kiirus talvel
Kui oled 3000 meetris 9.00,0 mees, siis ei tohiks 400 m lõigu kiirus talvel olla rohkem kui 1.18-1.22. Igale järgmisele lõigule tuleks panna 2 sekundit ringi peale juurde ja seda kuni 800 m lõikude puhul. 1000-3000 m lõigud tuleb tagantpoolt tagasi joosta. Jooksed krossi 5.00 tempos, tempokrossi 4.35, 3000 m 4.25 tempos, 2000 m 4.20 tempos, 1000 m 4.15 tempos.
Hooaja lõppedes, oli kuu üleminekuperioodi, mil iga päev jooksin. Selle ajaga langes minu krossi kiirus 20 sekundit. Uut treeningtsüklit alustasin 20 sekundit nõrgemas tempos. Iga kuuga läks krossi tempo 5 sekundit kiiremaks, niimoodi maikuuni välja. Maist kuni hooaja lõpuni jäi krossi tempo samaks. Samasuguse arvestusega läksid ka lõigud igas kuus 5 sekundi võrra kiiremaks. Suvel staadionil trenni tehes jooksin krosse kergemal maastikul.
 |
| 4×400 m teatejooksu võistkond 1972. aasta koolinoorte spartakiaadil Kiievis. Vasakult: Tinn, Organov, Laar ja Sellik. Foto: Enn Selliku erakogu |
Treeningplaani näide
Esmaspäev: fartlek pärast puhkepäevi “tõmbab mootori käima”. See on sama, kui hommikusöök puder ja kohv, ergutavad.
Teisipäev: 400 m – 500 m – 600 m lõigud arendavad põhidistantsi. Võrdluses justkui tugev lõuna supi, prae ja magustoidu näol.
Kolmapäev: tempokross. Kannatauste rada, millega harjud, et võistlustel suudaksid tempot hoida. Justkui tugev praad lõunaks.
Neljapäev: hommikul sörk nagu toidu seedimine
Reede: 1000 – 3000 m lõigud arendavad vastupidavust.
Laupäev: pikk kross, liidab need päevad ühtseks rusikaks.
Kevadel mängivad suurt rolli treeningud maastikul. Igal kevadel ja sügisel treenisime Iisaku mäel. Nii saime pöia tugevaks. Tänavu 29. septembril toimub samadel radadel Iisaku rahvajooks. Kõigil on võimalus 7 km pikkune rada läbida joostes või kõndides.
Rain Seepõpld küsis Enn Sellikult:
Nagu ma loetust arusaan põrkasid kokku väga paljude erinevate treeningmetoodikatega. Kuidas te sellises vanuses, omamata pikaaegseid kogemusi, suutsite jääda nii kindlaks Bossi kavadele? Kas tekkis ka mõni ahvatlus või mõte treenerivahetuseks või viisite ise sisse korrektuure? Kas nägite ka siis enda treeningus sellist aastastepikkust süsteemsust, mida tagantjärgi kirjeldate? Küsimus on mõjutatud just sellest, et tänu tänapäeva informatsiooni mahule saavad paljud sportlased niipalju eri infot,tänu sellele vahetavad ka treenereid ja kaob ära järjepidev telliskivi seinte ehitamine, mida te ühes osas kirjeldasite.
Vastus: Teie küsimus on nii asjakohane, et ma ei oskagi kolme lausega sellele vastata. Kirjutan sellest ühe pikema loo, mis kindlasti ilmub, kui olen 1973. aastaga ühele poole saanud. Järgmises loos tuleb juttu 1973. aasta võistlusperioodist. Küsimusi nagu varasemaltki, saab esitada loo all kommentaarina.
ENN SELLIK
(järgneb)
