Jooksmine

Eesti autoga välismaale

3 minutit lugemist
29.08.2012, Alp Nova, Canton Grisons, Switzerland - Albula Pass Blick nach Norden entlang der zur Passhoehe fuehrenden Strasse. 00R120829D061CAROE.JPG GT [MODEL RELEASE: NO, PROPERTY RELEASE: NO (c) caro photo agency / Thomas Ruffer, http://www.caro-images.com, info@carofoto.pl - In case of using the picture for non-journalistic purposes, please contact the agency - the picture is subject to royalty!]

29.08.2012, Alp Nova, Canton Grisons, Switzerland - Albula Pass Blick nach Norden entlang der zur Passhoehe fuehrenden Strasse. 00R120829D061CAROE.JPG GT [MODEL RELEASE: NO, PROPERTY RELEASE: NO (c) caro photo agency / Thomas Ruffer, http://www.caro-images.com, info@carofoto.pl - In case of using the picture for non-journalistic purposes, please contact the agency - the picture is subject to royalty!]

Suvel sõidavad paljud inimesed oma autoga puhkusele või spordivõistlustele välismaale. Enne reisi alustamist tasub teada, mis kindlustus on välismaal vajalik ja mida teha siis, kui juhtub õnnetus.

Esmatähtis on liikluskindlustus

Välismaal liigeldes peab liikluskindlustuse poliis kaasas olema.

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel kindlustusselts hüvitab liiklusõnnetuses kannatanule kahju selle põhjustaja eest. Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest võib politsei teha sõiduki juhile trahvi.

Eesti sõidukile saab liikluskindlustuse sõlmida üksnes Eestis tegutsev kindlustusandja. Eesti sõiduki liikluskindlustus kehtib alati kõikides Euroopa Majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis.

Millal on vaja rohelist kaarti?

Roheline kaart on trükitud dokument, mille saab sõidukile tellida kindlustusseltsilt liikluskindlustuspoliisiga. See peab olema kaasas rohelise kaardi riikides. Näiteks Euroopas on roheline kaart kohustuslik Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Bosnia ja Hertsegoviinas, Montenegros, Põhja-Makedoonias, Albaanias, samuti ka Türgis.

Roheline kaart on mõistlik kaasa võtta ka reisimisel kaugematesse Euroopa riikidesse.

Mida reisile kaasa võtta?

Üle Eesti piiri sõites peavad kindlasti kaasas olema juhiluba, auto registritunnistus ja liikluskindlustuse poliis. Kuigi rohelist kaarti enamuses Euroopa riikides ei nõuta, on mõistlik see kaasa võtta kaugematesse riikidesse.

Lisaks on kasulik autoga reisides kaasa võtta isekopeeruv rahvusvaheliselt kasutatav liiklusõnnetuse teate blankett. Igas Euroopa riigis on kasutusel samasugune blankett. Blankett on kohalikus keeles, aga andmeväljad on samad. Nii on kergema õnnetuse puhul mugav vormistada õnnetus kohapeal. Blanketi saate oma kindlustusandjalt.

Mõistlik on teha reisikindlustus ja sõidukikindlustus

Kindlasti tasub hankida autoga reisijatele reisikindlustus. Eelkõige on see vajalik juhuks, kui reisiseltskonnast jääb keegi haigeks või juhtub õnnetus. Ravi välismaal võib olla väga kallis.

Lisaks ravikindlustusele hõlmab reisikindlustus ka reisil kaasas olevate asjade kindlustust ehk pagasikindlustust ning reisi ärajäämisest või katkemisest tekkinud kulude kindlustust ehk reisitõrke kindlustust.

Suurema kindlustunde annab reisil vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kasko. Sellega on kindlustatud sõiduk ise. See tähendab, et kindlustusandja hüvitab kahju, mis tekkis kindlustatud sõiduki kahjustumise või hävimise tõttu.

Enne reisi tuleks veenduda, et kasko kehtib neis riikides, kuhu reis on plaanis.

Mida teha, kui juhtub liiklusõnnetus välismaal?

Kui liiklusõnnetuses sai vigastada inimene, on alati vaja õnnetus sündmuskohal osaliste andmetega vormistada ja politseid teavitada. Pärast õnnetust arvatakse sageli, et vigastus ei ole tõsine ja teavitamine ei ole vajalik. Tihtipeale avalduvad aga tervisekahjustused hiljem, mistõttu tuleb õnnetuse juhtudes kohe helistada politseisse.

Kahjust tuleb teatada kindlustusandjale, kes on sõlminud liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukile liikluskindlustuse lepingu, või selle kindlustusandja nõuete käsitlejale Eestis. Edasi tuleb käituda kindlustusandja või nõuete käsitleja juhiste järgi.

Kui Euroopa Majanduspiirkonna riigis saab liiklusõnnetuses kannatada Eesti inimene, saab hüvitist taotleda välismaise kindlustusandja nõuete käsitlejalt Eestis.

Rohelise kaardi riikides on kahju hüvitamise reeglid teistsugused kui Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Olulisimad erisused:

  • kindlustussumma võib olla märksa väiksem võrreldes Eestis kehtivaga. Kindlustussumma on maksimaalne summa, mille kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral välja maksab. Eestis on liikluskindlustuse kindlustussumma isikukahju puhul 5,6 miljonit eurot ja varakahju puhul 1,2 miljonit eurot kindlustusjuhtumi kohta;
  • kannatanul ei ole võimalik taotleda hüvitist Eestis;
  • kui kahju põhjustatakse tundmatuks jäänud sõiduki või kindlustuseta sõidukiga, ei pruugi olla võimalik hüvitist saada.

Liikluskindlustuse fondi veebilehel www.lkf.ee on võimalik võrrelda liikluskindlustuse hindu, kontrollida sõiduki liikluskahjusid ning teha kindlaks liikluskindlustuse kahju hüvitaja välismaal.

Veebilehel http://www.cobx.org/Content/Default.asp?PageID=7 olevalt kaardilt leiate üksikasjad teid huvitava riigi liikluskindlustuse kohta, vt näiteks Eesti -> View All -> GREEN CARD BUREAUX ja siis fail COMPENDIUM.

Hea teada:

Eesti Liikluskindlustuse Fond on rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse garantiifond, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad 28 Euroopa Liidu liikmesriiki, Island, Norra ja Liechtenstein.

Rohelise kaardi riigid peale Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide on Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Iisrael, Iraan, Põhja-Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Šveits, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa.

Pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasub salvestada oma mobiilitelefoni kindlustusandja kahjukäsitluse telefoninumber. Kui reisil peaks midagi ootamatult juhtuma, on see number käepärast.

Tekst: Kati Varblane, Eesti Liikluskindlustuse Fondi kommunikatsioonijuht
Foto: Scanpix