Jalakabineti juhataja Toomas Lunts on omal alal väga pikaaegsete kogemustega mees, kes teab praktiliselt kõike tallatugedest.
Toomase sõnul pole maailmas praktiliselt ühtki inimest, kelle jalg oleks selles mõttes päris ideaalne, et ei vajaks kas või natukenegi toetamist. Eriti tuleb see välja siis, kui inimesed teevad sporti või koormus jalale on muul põhjusel oluliselt suurem. Sellepärast võikski alustada sellest, et tulla ja lasta Jalakabinetis oma jalad üle vaadata, kuigi üks müüt on selline, et see on väga keeruline ja kallis protseduur.
Tegelikult on aga nii, et teatud juhtudel saab abi kohapeal, nii et polegi vaja tellida spetsiaalselt jalale valmistatud taldasid. Jalakabinetis on olemas erinevad mudelid ja spetsialistid oskavad soovitada, milline oleks neist parim. Olenevalt sellest, kas tellitakse eritöö või mitte, jääb talla maksumus 40 ja 100 euro vahele.
Noorte jalgu tuleb kohelda natuke teisiti
Toomasel on oma soovitused ka noortele, kuigi noorsportlaste teema on selline, mis vajab palju individuaalset lähenemist. Palju tuleb selles osas teha ka koostööd nende spordialade treeneritega, mida noor harrastab. „Kui võtta näiteks jooksmine, siis seda ala harrastavatel noortel saab jalg nii palju koormust, et võib mõjutada kehalist arengut või üle koormata muid lihaseid, mida vaja ei olegi. Sanamoodi on näiteks tennises palju külgliikumist ja pidurdusi, mida saaks vastavate abivahenditega pehmendada,“ ütles Lunts.
Seega pole jalatugi mitte ainult koormuste leevendaja, vaid tihtipeale saab selle abil ära hoida kroonilisi vigastusi, kui jalatuge õigesti kasutada. „Muidugi on jalatsitööstuse maailm nii palju edasi arenenud, et tehakse juba erineva toestuse ja pehmusega jalanõusid. Aga kokkuvõttes ei asenda ükski jalats päriselt tallatuge, sest inimeste jalad erinevad niivõrd individuaalselt. Kui on isegi hea jalats, mis talle sobib, annab ka seda tallatoega parandada,“
Kui küsida Toomaselt filosoofiliselt, et miks üldse jalatsid ja tallatoed – inimesed peaksid ju loomulikus olekus hoopis rohkem paljajalu looduses käima ja jooksma – mainib Toomas, et meie olusid ja kliimat arvestades peaks ikka inimesel olema vastav jalats ja selle sees toed. „Meil tehakse sporti palju ka kõval pinnasel ja pole jooksmiseks nii häid looduslikke olusid. Ning mingil põhjusel on soojas kliimas elavate inimeste jalad ka pisut teistsuguse ehitusega, mis lubab neil rohkem loomulikus olekus paljajalu joosta,“ selgitas Toomas.
