Taliolümpiamängud toimuvad PyeongChangis, Lõuna-Koreas, algusega reedel, 9. veebruaril.
Tänane eelvaade hõlmab mäesuusatamisalasid, millele üldiselt viidatakse kui „kiirlaskumisele“. Olümpiamängude kontekstis on „kiirlaskumine“ aga vaid üks spetsiifiline võistlusala ja „mäesuusatamise“ mõiste alla kuulub peale selle veel neli klassikalist ala.
Võistlusalad
Mäesuusatamine on olnud taliolümpiamängude kavas alates 1936. 2018. aasta taliolümpial on ühtekokku 11 mäesuusatamise alla kuuluvat võistlusala. Mehed ja naised võistlevad kiirlaskumises, slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ehk supersuurslaalomis ja kahevõistluses ehk super-kombis (kiirlaskumine+slaalom). Uueks sündmuseks on sel hooajal segavõistkondlik ala – kaks meest ja kaks naist ühes võistkonnas.
Võistluste toimumiskuupäevad
- veebruar: Meeste kiirlaskumine
- veebruar: Naiste suurslaalom
- veebruar: Meeste kahevõistlus
- veebruar: Naiste slaalom
- veebruar: Meeste ülisuurslaalom
- veebruar: Naiste ülisuurslaalom
- veebruar: Meestle suurslaalom
- veebruar: Naiste kiirlaskumine
- veebruar: Meeste slaalom
- veebruar: Naiste kahevõistlus
- veebruar: Meeskonnavõistlused
Ülevaade
Kiirlaskumised on üks taliolümpiamängude tippsündmustest. Kiirlaskumisrada on pikim ja kiireim, seda iseloomustavad kiired ja järsud kõrguslangused, mis on rada läbivate võistlejate jaoks tõeliseks väljakutseks. On kolm erinevat ja eri pikkusega „slaalomivõistlust“, mis ei rõhu niivõrd laskumiskiirusele, vaid eeldavad ülitäpseid pöördeid läbi väravate manööverdamisel. Slaalom on lühim rada ja eeldab kõige teravamaid pöördeid, samal ajal kui suurslaalomi ja ülisuurslaalomi puhul on olulisemal kohal raja pikkus ja laskumiskiirus, ehkki tuleb suuta sooritada ka slaalomi jaoks vajalikke täpseid pöördeid. Kiirlaskumise ja ülisuurslaalomi puhul antakse võistlejatele ainult üks laskumine ühel rajal ning kiireim aeg viib kulla koju. Slaalomi ja suurslaalomi puhul on suusatajatele kavandatud kaks laskumist, kus tuleb läbi navigeerida kaks erinevat rada ja ajad liidetakse kokku. Kahevõistlusel läbitakse üks kiirlaskumisrada ja üks slaalomirada ning ajad liidetakse kokku. Võistkondliku ala puhul laskuvad tiimiliikmed vastastikku paralleelselt identsetel radadel, mis sarnanevad lühendatud suurslaalomi radadele. Võistkond, kes võidab enim laskumisi, võidab turnee. Kui võistkond on 2-2 viigis, võidab matši tiim, kelle kõigi neljal liikme kokkuliidetud aeg on kiireim. Sel aastal on oma sportlaste osalemisest suusaaladel teatanud 83 riiki, enim esindatud on Austria, Norra ja Šveits, igaüks 22 sportlasega. Spordiennustus portaal “Betsafe” annab hea ülevaate sellest, kelle võidulootused on hetkel kõige tõenäolisemad.
Favoriidid
Austria on mäesuusatamise aladel võitnud kõigi aegade jooksul enim medaleid (kokku 114, neist 34 kuldmedalid), peaaegu poole rohkem kui võitude arvult järgmine riik (Šveits, kellel on 59 medalit, neist 20 kulda). Austerlased tõid 2014 Sotši OM-lt koju 9 medalit ja on võitnud suusatamises kõigel rohkem medaleid neljal viiest viimasest OM-st. Austria meeskond on ka maailmas kõige kõrgemalt hinnatud võistkondlikel aladel, ehkki 2017. aasta MM-i võitis Pratsusmaa. Austerlane Marcel Hirscher sai Sotšis olümpiahõbeda slaalomis ning juhib praegu kogu maailma edetabeleid. Teda peaks tagant tõukama norrakas Kjetil Jansrud, kes võitis pronksmedali kiirlaskumises ja kulla ülisuurslaalomis ning on praegu liigitatud maailma viie parima mäesuusataja hulka.
