Tuuli Tomingas võtab lähiajal maailmakarika sarjas võistlemisest pausi, et naasta kodumaale täiendavatele terviseuuringutele. Tomingast ennast ning ka tema treener Indrek Tobrelutsu valdab segadus ning teadmatus, millest tulenevalt peavad vajalikuks aeg maha võtta, et tervisele ning vaimule hingetõmbeaega anda. Küsisime Tuulilt, mis mõtted teda parasjagu valdavad ning kuidas tema lähitulevik välja näeb.
Tuuli, kuidas Sa praegu enda seisundit ise tunnetad?
Ma ei oska selget põhjust tõesti hetkel öelda, milles asi on. Praegu valitseb ebakindlus ja kehvade asjade kokkulangemine, mis nüüdseks on nii kaugel, et ma ise ka ei usalda ennast. Kui jooksualadel on lihtne, paned tossu jalga ja lihtsalt lähed, siis meie alal on tiim suurem, kes tulemuse eest vastutab. Siiamaani pole meil olnud suuski, mis üle platsi sõidaksid, nagu eelmisel aastal mitmed korrad olid. Loomulikult suusad ei ole sellised, millega ei saaks hästi võistelda ja konkurentsivõimeline olla, aga ma ise tunnen enda peas seda pettumuste jada. Nüüd Oberhofis ka laskumisel nägin, kuidas üks tüdruk mööda sõitis minust, siis automaatselt mõte liikus selles suunas, mis pole küll adekvaatne mõtteviis, et suusad on pekkis ja pole variantigi tulemust teha.
Laskmise kohapealt ka, kui esimeses tiirus põrutad kaks kohe mööda, siis ega suurt mängu ei tule ja sodiks pole mõtet enam sõita ennast.
Kui tugevaks enda hooajaeelset vormi ja enesekindlust hindasid ning mis infot hooaja stardist teada said?
Esimene katsevõistlus Idres oli julgustav, kus mul läks väga hästi kaotades ühele maailma kiireimale sõitjale vaid 20 sekundit. Optimism oli väga suur, seega Kontiolahtisse läksingi teadmisega, et seis on hea ja probleeme pole.
Esimesel võistlusel olin täesti veendunud, et mul läks suusk puruks, selle Madshuse suusaga ma olin teinud kaasa iga võistluse kevadest saadik ja kui suusk saab nii palju pulbrit ning seda töödeldakse, siis Madshusega võib kergemini juhtuda, et suusk n-ö läheb läbi. See konkreetne paar oli nii üle olnud teistest, tollel momendil ma olin tõesti veendunud, et asi ei ole minus.
Kas on sel aastal olnud seda tunnet, mil endale tundub, et tempo on hea, aga hiljem selgub, et ikkagi ei olnud?
See ongi minu selle aasta probleem, ma ei saa tõesti aru, et mul oleks midagi häda. Hingamisega on korras, eelnevad sõidud ja treeningud on normaalne enesetunne olnud. Kui me oleme testinud treeningutel, siis ei ole ka märke olnud, et midagi lahti oleks. Siia Oberhofi küll, me jõudsime üsna hilja, täielikku enesekindlust võistlemiseks ei jõudnud saavutada.
Kuidas Sa laskmist praegu tervikuna hindad?
Ma arvan, et ma saan stabiilsust parandada, mul on olnud viimastel aastatel relva ja kaba vahetusi korduvalt, sel aastal jäi kooli lõpetamisega seoses seda baaslaskmist natuke väheks. Mul võtab tavaliselt muutustega kohanemine natuke rohkem aega. Ütleme, et see, mis Indrek binoklist näeb on selles pildis positiivne, et möödalasud ei ole õnneks kauged.
Milline Su edasine tegevus lähiajal välja näeb?
Ma tulen nüüd Eestisse koormustesti tegema, kui tulemused on head, siis töötame edasi, ega muud hetkel ei oskagi öelda. Me vaatame ka südamepildi üle ja teeme lisaks vereproovid ning arutame arstiga üksikasjalikult detailid läbi. Ma ei ole varem liialt tervislikesse näitajatesse kinni jäänud, kuna mu kogemuse järgi võivad need näidud kella järgi vähemalt olla täiesti punases, aga sõit on endiselt tugev, nagu oli eelmine MM Nove Mestos näiteks.
Kuidas treeningplaanile kavatsete läheneda, kas vähendate koormust, muudate midagi kategooriliselt?
Me peame Indrekuga arutame veel, aga pigem üritame režiimi hoida, ma ise ei tunne, et ma oleks nii halvas vormis, nagu tulemused näitavad, seega proovin hoida rütmi ja loodame parimat. Laskesuusatamine on kummaline ja ettearvamatu ala, asjaolud võivad vahetuda kiirelt.
Aastad selles spordis on nii erinevad, aga rütm on õnneks sarnane ja minul see üle küll ei ole visanud. Põhiline ongi, et pettumus on väga haiget teinud ja vaimu ning tervise mõistes on oluline paus teha.
Indrek Tobrelutsu kommentaar:
Selles mõttes on olukord ka minu jaoks segane, kui Tuuli seisund oleks tõepoolest kehv, siis see ilmneks ka treeningul ning Tuuli ise tunneks ennast kehvasti. Neljapäevane võistlus oli küll selline päev, kus ta tõepoolest ei tundnud ennast kõige paremini, aga kui viimaseid treeninglaagreid vaadata, siis liikumiskiirused on olnud parimate päevade tasemel. Neli päeva enne Oberhofi oli nii, seega ei tohiks nelja päevaga toimuda organismis suuri muutusi, et sealt auku kukkuda. Meil oli tavapärane võistluseelne ettevalmistus, kuskil äärmustes koormustega ei käinud, mis tekitab endiselt küsimusi.
Seisund ei ole ootuspärane, Tuuli sõidab nüüd tõepoolest Eestisse, kus teeme kõik võimalikud analüüsid. Viimane vereanalüüs oli korras, samuti oleme varasemalt teinud viiruslike ja bakteriaalsete haiguste uuringuid, mis on näidanud, et probleeme pole. Ootame ja loodame peagi vastuseid saada.
