TÄHELEPANU!Telli digiajakiri ainult 0,99€ eest.

Kergejõustik

“Staadionijutud” | Värske rekordimees Pedriks: olin spordile käega löömas, aga lähedased innustasid jätkama

2 minutit lugemist

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 24. osas võtab Manta Maja stuudios koha sisse Keiso Pedriks (26), äsja 60 meetri tõkkejooksus Eesti rekordit korranud pärnakas.

Suvepealinnas Eva Kuningase õpetussõnade järgi spordimeheks sirgunud ning täisikka jõudmisest saati Tallinnas Andrei Nazarovi käe all treeniv Pedriks on näinud sportlaskarjääris nii kõrgeid tõuse kui ka sügavaid mõõnu. Enne eelmisel talvel nii sees kui ka väljas tõkkesprindis isikliku rekordi parandamist oli Pedriksil jäänud seljataha kolm pikka vigastuste ja ebaõnnetumistega seotud hooaega.

“Kõik algas Achilleuse kõõluse rebestamisest. Mingist hetkest hakkas see kõik ka peas mängima rolli. Kõõluse purunemisel tekkinud “plaks” oli veel meeles ja tekkis ka hetk, kus ma ei tahtnud üldse enam tõkkeid joosta. Jätsin võistlusi pooleli ja ajad polnud ka sellised, nagu tahtnuks. Olin juba vaikselt spordile käega löömas, aga vanemad ja sõbrad-tuttavad innustasid ikkagi jätkama. Ju nad nägid, et minus on veel midagi sees,” meenutab Pedriks möödunut tänutundega.

60 meetri tõkkejooksus on Pedriks viinud tänaseks isikliku tippmargi, nagu juba öeldud, Eesti rekordit märkiva 7.76 sekundini. Väljas on ta 110 meetri tõkkejooksus oma mulluse tippmargi 13.83-ga Eesti kõigi aegade edetabelis teisel kohal, tagapool vaid Tarmo Jallaist (13.62).

“Kui on valida, kas jooksen 2,4-meetrise vastutuulega või 2,4-meetrise taganttuulega, siis pigem jookseksin vastuulega,” avaldab Pedriks huvitava nüansi. “Tugev taganttuul võib tähendada seda, et hakkan liiga tõkke alla jooksma ja võin seejärel ka tõkkesse sisse joosta.”

Talvise Toruni sise-EM’i norm on Pedriksil alistatud, ent kas ta julgeb ka Tokyo olümpiast unistada? Olümpianorm on kõrgest klassist 13.30, millega võiks tiitlivõistlustel ka kõrgesse mängu sekkuda. “Eks ma ikka olen mõelnud olümpia peale, aga norm tundub praegu natuke utoopiline. Õnneks on võimalus ka edetabelipunktidega olümpiale pääseda, aga selleks tuleb samuti hakata praegusest kiiremini jooksma.”

Pedriks räägib saates muuhulgas oma lähedasest suhtest ema ja isaga, põnevatest duellidest hea sõbra Karl Erik Nazaroviga, treeneritest-abilistest Andrei Nazarovist ja Ksenija Baltast, ent ka naljamehe-staatusest, kooli ajal tegemata jäänud asjadest ja kogutud õppetundidest.

Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 24. osa:  SoundcloudSpotifyiTunes

Fotol: Karl Rinaldo ja Keiso Pedriks Manta Maja stuudios
Foto: EKJL