TÄHELEPANU!Telli digiajakiri ainult 0,99€ eest.

JooksminePersoonidVärske number

Olev Vahemaa rühib sihikindlalt enda sajanda maratonijooksuni

2 minutit lugemist

Olev, oled 46-aastane. Kui sa peaksid iseloomustama oma praegust elu maratoni vaatenurgast, siis kus sa oma teekonnal hetkel paikned?

Mu kontol on 76 maratoni, esimese jooksin 2013. aastal. Kuna üks mu suurematest unistustest on pääseda saja maratoni jooksnute klubisse, siis arvan, et maratoni mõistes asun ma 26. kilomeetril. Kui sajas maraton on joostud, siis tean, et seda rongi enam peatada ei saa.

Mis on su maratonijooksu isiklik rekord?

3:41 ja plaanin seda kindlasti parandada. Eelmisel aastal jooksin 16 maratoni, organism oli pidevas taastumises ja raske loota, et sellises seisundis suudan rekordit parandada. On ju teada, et isegi tippjooksjad võistlevad kahel kuni kolmel maratonil aastas, et maksimaalselt heaks soorituseks vormi koguda.

Kuidas leidsid endale eelmisel aastal sobivaid maratone, võistlusi oli ju vähe?

Marathon100 võrgulehel on jooksude kalender, sealt leidsin endale lisaks Eestis joostud maratonidele ühe Lätist ja teise Leedust.

Oled jooksnud mitmel välismaratonil. Kas oled mõelnud ka Marathon Mayor sarja läbimisele?

Olen osalenud kümnel välismaratonil: Berliinis, Varssavis, Kiievis, Prahas, Riias, Stockholmis, Helsingis, Vilniuses, Limassolis, New-Yorgis. Mayor Marathon sarja maratonid toimuvad Bostonis, Chicagos, Tokyos, Berliinis, New-Yorgis ja Londonis. Seega kaks linnukest on mul juba kirjas, kuid väga raske on nendele võistlustele peale saada. Osaluse Berliini maratonile võitsin näiteks võistluse korraldaja loosiga. Londoni maratonil jooksmine on suur unistus, aga tahaksin tulevikus ka Bostonis, Chicagos ja Tokyos startida 42,195 km distantsil, kui võimalus peaks avanema.

Täiendav suur südamesoov on läbida maraton Jeruusalemmas. Jooksen maratone tänu emale ning enda suurele usule ja tänutundele antud võimaluse eest.

Ema seisis sinu eest ega lubanud jalgu amputeerida, vaatamata sellele, et ta teadis väga hästi, mis riskid sellega kaasneda võivad. Miks ta ei lasknud sellel sündida?

Ema ei tahtnud mitte mingil juhul leppida, et tema laps peab ilma jalgadeta edasi elama. Ema tahtis mulle parimat tulevikku.

Mul on nii selgelt meeles, kui arst ütles, et poiss ei hakka käima ja jalad tuleks amputeerida. Sellest hetkest alates käis mul jõnks seest läbi ja tekkis küsimus, mis mõttes ma ei hakka käima?! Kohe tuli suur soov, et ma ei tule sellest mitte ainult välja, vaid hakkan uuesti nii käima, et keegi ei saa aru, mis minuga on juhtunud.

Müügimehe amet Softrendis

Kuidas sattusid tööle Softrendi? Kas naudid oma tööd?

Olen töötanud sisustuse, mööblimüügi ja disaini valdkonnas üle kahekümne aasta, sellest Softrendis viimased paar. Mu põhitöö on müük, mis mulle väga meeldib ja mida armastan. Tuleb ette palju suhtlemist potentsiaalsete klientide ja väga erinevate inimestega.

Artikkel ilmunud veebruar 2021 Jooksjas.
Soeta omale digiajakiri SIIT.