TÄHELEPANU!Telli digiajakiri ainult 0,99€ eest.

Määratlemata

Möödub 100 aastat esimesest maratonijooksust Eestis

2 minutit lugemist

Pühapäeva, 28. aprilli keskpäeval saavad Tallinnas Rahvusooper Estonia talveaias kokku mitme põlvkonna teenekad maratonijooksjad, treenerid, jooksuvõistluste korraldajad ning mitmed teised Eesti jooksukultuuri edendajad. 
Samal kuupäeval sada aastat tagasi, 28. aprillil 1913 (praeguse kalendri järgi 11. mail), toimus esimene maratonijooksuvõistlus Eestis. Paldiskist Tallinna lähistele Mustjõele kulgenud 39 versta (40,2 km) pikkuse katsumuse võitis Pjotr Šubin Peterburist, ajaga 3:23.45. Parima eestlasena jõudis neljandana finišisse tartlane Arnold Feldmann. Seda ajaloolist sündmust loetakse Eesti maratonijooksu sünnipäevaks.
Tähtpäeva auks korraldatakse tänavu samuti sajandivanuseks saavas Rahvusooper Estonia teatrimajas konverents „100 aastat maratonijooksu Eestis“. Ühe raskema, ent põneva ja rikka ajalooga spordiala käekäigust Eestimaal teeb ülevaate Eesti Spordimuuseumi direktor Daimar Lell. Müüte murdvast maratonijooksust räägib mitmete spordiraamatute autor, spordiajaloo uurija ja ajakirjanik Tiit Lääne. Oma silmapaistvast maratoonarikarjäärist, treeningute ning võistluste telgitagustest kõnelevad Eesti rekordiomanikud Jane Salumäe ja Pavel Loskutov. Konverentsil osalevad teiste seas Eesti rekordit edasi viinud legendaarsed maratonijooksjad Viktor Puusepp, Rein Leinus, Vladimir Heerik, Villy Sudemäe ning Meelis Veilberg, kelle kogemusi ja tarkuseteri tulevad kuulama valitsevad Eesti meistrid Evelin Talts ja Viljar Vallimäe, kolmikõed Leila, Liina ja Lily Luik, Eesti edetabelijuht Roman Fosti ja mitmed teised tänased tipu poole pürgijad.
Eesti maratonijooksu ajaloos on olnud mitmeid silmapaistvaid saavutusi, persoone ja sündmusi. Jüri Lossmann võitis Antverpeni olümpiamängudel 1920. aastal maratonijooksus hõbemedali, mis oli Eesti Vabariigi esimeseks olümpiamedaliks, üheksakordne Eesti meister Rein Leinus püstitas 1968. aastal oma viienda Eesti rekordi, läbides maratoni 2:20.03-ga, mis oleks andnud samal aastal toimunud Mexico olümpial kuldmedali, Pavel Loskutov võitis 2002. aastal Münchenis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali, Jane Salumäe saavutas samas neljanda koha, mis on maratonijooksus läbi aegade Eesti naiste parim koht tiitlivõistlustel. Neid ja mitmeid teisi Eesti maratonijooksu ajaloo verstaposte käsitleb Spordimuuseumi poolt koostatud juubelinäitus, kus on arvukalt unikaalseid eksponaate ja fotosid ning põnevat statistikat läbi möödunud saja aasta.
MTÜ SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE KLUBI
Foto Eesti esimese maratoni stardist. Spordimuuseum

Esimesest maratonist Eestis

Eesti esimese maratoni korraldamise taga seisis võimlemisselts “Sport” ning selle esimees Artur Kukk, kellelt pärines ka idee sääraseks ettevõtmiseks. Algselt pidi jooks toimuma Tallinna piirides, kuid selleks ei saadud politseimeister Tsitserošinilt luba. Taoline inimeste piinamine ei tule kubermangu pealinnas kõne allagi! Samas oldi pikalt juba eeltöid toimetatud, Riiast, Peterburist ja Tartust jooksjaid kutsutud. Tuli leida lahendus. Otsustati jooks linnast välja viia, vastavasisuline pöördumine Harjumaa politseimeistri Anikijevi poole sai positiivse vastuse. Viimasel polevat olnud midagi selle vastu, kui kümmekond paljaste kintsudega meest oma verstad Paldiski maanteel ära lippavad. Ainult Mustjõelt edasi linna poole minnes olgu kõigil jooksjail korralikult püksid jalas, sest sealt algab Tallinna linnavahtide tööpõld.

Ametlikuks ürituse eest vastutajaks oli Gustav Võntso. Viimane korjas kõigilt jooksjailt enne starti allkirja, et igaüks vastutab enda eest ise ega oma õigust korraldajaile pretensioone esitada. Võntso oli ka esimese maratonijooksu starteriks, ametlikult said jooksmise loa 8 võistlejat. Ühte poisikest, kel vanemate luba puudus ja kuulsat buda munka, paljasjalgset Tõnissoni Võntso starti ei lubanud. Tõnisson keelust ei hoolinud ja jooksis pärast starti teistele lihtsalt järele.

Allikas: Eesti Spordimuuseum